Robotallveelaev saadeti uurima Mehhikos
asuvat maailma sügavaimat veega täidetud karstilehtrit nimega El Zacatón.
Uurijad loodavad, et sarnane robot saadetakse tulevikus ka Jupiteri jäätunud
kuule Europa.
Robot nimega DEPTHX (Deep Phreatic Thermal Explorer) on kahe meetri laiune ja kaalub 1,3 tonni. Robot on varustatud sensoritega, mis mõõdavad liikumist, sügavust, soolsust ja temperatuuri. Koopa kaardistamiseks kasutatakse sonarit. Allveelaev on varustatud ka robotkäega, mis võtab koopa seintest kivimproove.
Kolmapäeval sisenes robot esimest korda koopasse ning valmistas esialgse kaardi. Koopa põhi on kergelt kaldus ning asub suudmest 290 kuni 300 meetri sügavusel.
1994. aastal püstitasid kaks sukeldujat – Sheck Exley ja Jim Bowden – El Zacatónis sügavussukeldumise rekordi, jõudes 281 meetri sügavusele. Exley paraku hukkus selle sukeldumise käigus.
Karstilehter on tõenäoliselt ühenduses teiste väiksemate koobastega. Lähipäevil saadetakse DEPTHX asja täpsemalt uurima. Robot on ehitatud Carnegie Mellon University ning Aerospace'i poolt ning teda juhib Texase ülikooli geoloogidest koosnev töörühm. Projekti finantseerib osaliselt ka NASA, sest loodab roboti katsetamisel saadavaid kogemusi edaspidi kasutada.
Miles Peabody, kes ehitab ja juhib autonoomseid allveeroboteid Suurbritannias Southamptoni ülikoolis, ütles, et El Zacatón esitas robotit juhtivale meeskonnale tõsise väljakutse, sest oli suur risk allveelaeva kaotamiseks.
Vähesed autonoomsed allveerobotid peale DEPTHXi kasutavad navigatsioonimeetodit SLAM (Simultaneous Location and Mapping), mis seisneb selles, et robot valmistab endale ise liikudes kaarti, mille abil orienteeruda.
"Eelprogrammeeritud tegevus oleks muidugi väiksema riskiga, kuid antud juhul ei tule see kõne alla, sest robotit juhtiv meeskond lihtsalt ei tea, kuhu nad lähevad," ütles Peabody.
Peabody ei võta esialgu väga tõsiselt jutte DEPTHXi sarnase roboti Jupiteri kuule saatmisest, sest robot on selleks liiga raske. "Esialgu on meil piisavalt väljakutseid ka oma koduplaneedil. Näiteks Vostoki järv Antarktise jääkilbi all".
Seotud lood
Itaalia Torino suuremates kunstigaleriides
liigub nüüdsest ringi robot, kes ei haugu, hammusta ega nuta, tal on hea nina
ning ta ei jää töö ajal magama.
Ameerika teadlased lõid robotid, millel on
võime võtta vastu teadmistel põhinevaid otsuseid. Seega suudavad robotid nüüd
ümbritsevas keskkonnas paremini navigeerida.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.