Nahaalsus ja poliitikute abi tegid viljaärimehed miljonäriks

Risti-rästi ärisuhted, poliitikute toetus, nahaalsus äritegemisel ning õiged otsused on märksõnad, millega saab iseloomustada noorte Tartu meeste saamist Eesti viljahoidlate ning veskite turul peategijateks, kirjutab Äripäev.

Esimese Eesti Wabariigi ajal olid vennad Puhkid üle riigi tuntud ärimehed, kellel oli ka moodne viljaveski. Täna on samade Puhkide kaugelt sugulasel Romet Puhkil koos kompanjoni, Uuno Lausinguga käsi sügavalt sees jahuäris. Meeste käes on ka enamik Eesti teraviljahoidlatest. Lisaks on nende firma Antomin üks suurimad suhkru maaletoojad. Mõlemad mehed mahuvad eelmise aasta Äripäeva rikaste TOPi, Lausing 84 miljoni ja Puhk 50 miljoni krooniga.

Algus: subsideeritud jahuga turu vallutamine

1990. aastad. Tartus on aga kaks Vana-Võidu tehnikumis tuttavaks saanud meest, Uuno Lausing ja Romet Puhk, kes hakkavad Saksamaalt odavat, subsideeritud nisujahu tooma. Tuuakse palju. Terve Eesti jahuturg võetakse enda kätte, konkurendid vaaguvad hinge.

Aastal 2000 ostab Saksa suurim nisujahutootja Saalemühle Alsleben GmbH meeste vahendusel 22 miljoni krooni eest ühistult Tartu Viljasalv ära Tartu Veski.Äriregister näitab, et juba 2000. aasta lõpust on poole Tartu Veski omanikuks Lausingu ja Puhki Veskimehed OÜ.

Tamsalus oma pankrotihaldur Krupp

Tartu Veski käes, hakkasid mehed edasi vaatama. Tamsalus vaakusid hinge Tamsalu TERKO ja Tamsalu Veskid. Tänaseks ongi suurim konkurent Tamsalus saanud nende omaks. Suur abi on olnud selles poliitikute poolt soovitatud "õigest" pankrotihaldurist.

"Martin Kruppil on AS Tamsalu TERKO suurima võlausaldaja, Eesti Vabariigi, usaldus." Selline lause on kirjas aastast 2002 pärit Krupi pankrotihalduriks kinnitamise taotlusel.

Üks taotlusele alla kirjutanutest, rahandusministeeriumi jurist Silvi Uljas meenutab, et Krupi kinnitamise taotlus sai tehtud toonase keskerakondlasest rahandusministri Harri Õunapuu palvel. Õunapuu täna enam Krupi soovitamist ei mäleta.

Kuigi riigil oli Tamsalu TERKO-lt saada 26 miljonit krooni ning erastamisest jäänud võlg oli tagatud kahe elevaatoriga, otsustavad pankrotihaldurid elevaatorid müüa 1,8 miljoni krooniga.

Kõik on korrektne, toimub enampakkumine, millel Tiigi Keskus, Lausingu ja Puhki osalusega firma, isegi ei osale. Küll teevad pakkumise kaks puidufirmat Lõuna-Eestist ning Tartu kinnisvarafirma Lion House, mille osanikud on täna Puhki ja Lausinguga ühistes aktsiaseltsides.

Tamsalu TERKO ning Tamsalu Veskite endine omanik Aadu Jaansoo meenutab, kuidas metsaärikad käisid koos Lausinguga elevaatoreid vaatamas. "Küsisin neilt elevaatoriostjatelt, milline kaer või nisu välja näevad? Kust kurat mina tean, kõlas vastuseks."

Elevaatorid jõuavad Tiigi Keskuse kätte

Elevaatorid ostabki metsaäriga tegelev OÜ Blonkvist, mille omanikku Toomas Varjundit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ei lähe aga palju aega mööda, kui elevaatorite omanikuks saab Tiigi Keskus 1,9 miljoniga. Kahe hoone kindlustusväärtus on 42 miljonit krooni.

Rakvere Viljasalve eksjuhi Vladimir Semjonovi sõnul rääkis Rakvere Viljasalve finantsjuht Marti Kedder talle, et Tartu mehed said pankrotihaldurilt tookord kogu informatsiooni. Kedder töötas enne Rakveresse minekut Tartu meeste juures müügimehena.

Huvitavad kompanjonid

Rakvere Viljasalv oli ka viimaseid, mis oli Tartu Veskiga konkureerima jäänud. Semjonovi sõnul räägiti Tartu meestega juba paar aastat sellest, kuidas koos turule jääda ja siis hindu tõsta.

Pärast kurikuulsat riigivilja vargust 2004. aasta kevadel pankrotistunud Rakvere Viljasalve suurimad võlausaldajad olid Eesti Viljasalv ja Kesko Agro Eesti AS. Pärast Rakvere viljavarguse avalikuks tulekut 2004. aasta kevadel vahetatakse välja Eesti Viljasalve juht. Põllumajandusminister Tiit Tammsaar teeb Rahvaliidu asutajaliikmele Arvi Tupitsale ettepaneku hakata Eesti Viljasalve juhtima.

Järgneb huvitav tehing. Eesti Viljasalv ostab pankrotistunud Jõgeva Viljahoidla varad 12,5 miljoni krooni eest. Arvi Tupitsat seob Jõgeva Viljahoidla omanikega ühised ärid. Igatahes investeerib Eesti Viljasalv Jõgevale pärast ostu veel hulga raha.

Ning siis, 2005. aasta detsembris, otsustab valitsus Rahvaliidu ministri Ester Tuiksoo ettepanekul Eesti Viljasalve aktsiad koos ligi 21 miljoni kroonise riigi nõudega Rakvere Viljasalve vastu avalikul enampakkumisel maha müüa. 2006. aasta kevadel toimunud enampakkumise võidab taas Tiigi Keskus.Lausingu sõnul nad nende müükidega väga ei teeninud, küll on neil veel lootus Rakvere pankrotipesast raha saada.

Nii ongi tänaseks Lausingul ja Puhkil õnnestunud enda kätte saada suurim tükk Eesti viljahoidlatest ning teenida seejuures veel korralikku tulu kinnisvaraärist.