Miljardid Eesti teadlaste töö eest

"Kui vaktsiin välja tuleb, võin spekuleerida, et see müüakse ravimifirmale maha ca 15 miljardi krooni eest," lausus Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi asejuht Erik Puura sel nädalal Äripäeva arengukonverentsil Haapsalus. Puura lisas, et summa võib isegi paari miljardi euroni küündida.

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi direktor Mart Ustav on summadest rääkides napisõnalisem. Ent temagi märkis, et väljatöötatud ravimit maailmas keegi alla saja miljoni euro ei müü.

Viimane lävepakk enne suurt müüki

Kui praegu Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuvad kliinilised katsed osutuvad edukaks, üritab FIT Biotech kogu vaktsiiniprogrammi (patendid, tehnoloogiad jm) müüa maha aidsiravimi tootmisest huvitatud suurele farmaatsiahiiule.

Tartu teadurid tegutsevad ainulaadset geneetilist HIVi-vaktsiini välja töötades Soome biotehnoloogiafirma FIT Biotech osana. Firma on seitsme aasta jooksul investeerinud vaktsiini arendamisse ja katsetesse kokku üle poole miljardi krooni, millest umbes 100 miljonit krooni on investeeritud Tartusse.

"Meie ärikontseptsioon näeb ette arendada vaktsiini faasini, kus me näitame, et ravim põhimõtteliselt töötab," lausus Ustav, kes on ka FIT Biotechi vanem asepresident.

"Meie teadureile on loodud väga head tingimused ja meie tulemus on ehe näide, kuidas teadlaste professiooni edukalt rakendada äris," rääkis Ustav. Tema kinnitusel on firmas paigas ka motivatsioonisüsteem, mis tähendab teadureile võimalust osaleda pärast HIVi-vaktsiini edukat müüki optsioonitehinguis.

Tartu teadlaste rühm on kümneliikmeline ning tööd tehakse juba alates 1999. aastast.

Inimkatsete teine järk Lõuna-Aafrika VabariigisTeadurite töö tulemus on jõudnud lõpusirgele. Eelmise aasta lõpus alustas FIT Biotech inimkatsete teise faasiga. Selle eesmärk on näidata, et vaktsiinil on bioloogiline efekt ehk et HIVi nakatunud inimese veres viiruse hulk väheneb ning viiruse poolt kahjustatud inimese immuunsüsteem paraneb. Katsealusteks on 60 Lõuna-Aafrika Vabariigis elavat HIV-positiivset patsienti. Enne inimkatseid on HIV-vaktsiin läbinud neli kliinilist katset Soome HIV-positiivsetega, mis tõestasid, et uus vaktsiin on inimesele ohutu.

Enne inimkatseid on HIVi-vaktsiiniga tehtud tuhandeid katseklaasi- ja loomkatseid. "Vähemalt loomkatsete põhjal võime öelda, et meie vaktsiin toimib väga hästi ja ühelgi teisel uurimisrühmal nii suurepäraseid tulemusi pole," rääkis Ustav.

Erakordset väärtust looval teadurite grupil on käsil ka teisi projekte. "Oleme alustanud juba uusi projekte, näiteks gripi-, papilloomi- ja vähivaktsiinide väljatöötamist," märkis Ustav.

Uus HIVi-vaktsiin keerab uue leheküljeTartu teadlaste leiutatud geneetiline HIVi-vaktsiin on võrreldes praeguste aidsiravimitega ohutum ning vaktsiini tootmine tunduvalt odavam.

"Kui praegu läheb HIV-positiivse inimese ravi arenenud riikides maksma umbes 150 000 krooni, siis ampull meie vaktsiiniga hakkab maksma ehk 1500-3000 krooni," näitlikustas professor Mart Ustav.

"Maailmas on 40 miljonit HIV-positiivset, kellest ravi saavad praegu vaid väga vähesed. Kümme korda odavam vaktsiinisüst aitaks oluliselt viiruse levikut piirata."

Tartu teadlaste geneetiline vaktsiin põhineb uudsel moel kokku pandud DNA-molekulil, millele on lisatud HI-viirusest pärinevaid geene.

Inimese organismis hakatakse nendelt geenidelt tootma viiruse valke, aktiveerides sel viisil immuunsüsteemi.

KommentaaridEi tunne sugugi kadedust, et Mart Ustavi töörühm on oma vaktsiiniga nii kaugele jõudnud.

Koit Kikas, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu direktor asetäitja

Vastupidi, meil on hea meel, kui Eesti teadlastel hästi läheb. Innovaatilise Eesti idee ongi ju see, et teadus ja ärimehed teeksid koostööd. Kui teoks saab eelmisel aastal välja käidud idee kutsuda Tartu Ülikooli, Maaülikooli ja Eesti Biokeskuse baasil ellu ravimiarenduskeskus, siis Geenivaramu oleks kindlasti osaline. Tark tegu oleks rakendada kogu ravimiarenduse potentsiaal ühte rusikasse.

Ott Pärna, Eesti Arengufondi juhatuse esimees

FIT Biotechi ja Tartu geeniteadlaste vaktsiiniprojekt on väga huvitav, kuid Eesti mastaabis käiks sellise projekti toetamine Arengufondile üle jõu - meie investeerimiskapitali maht viieks aastaks on umbes 550 miljonit krooni ehk sama palju, kui FIT Biotech on seni investeerinud.

Kuna loodav Arengufond hakkab tegema investeeringuid põhikapitali, siis vaatame projektides eelkõige ärilist poolt.

Seaduse kohaselt tohib fond üldjuhul toetada vaid kuni viie aasta pikkuseid projekte.

Kalevi Reijonen, FIT Biotechi tegevjuhtKui HIVi-vaktsiini testimine LAVis lõpeb edukalt, võime selle müügist teenida sadu miljoneid eurosid. Lõplik tulu sõltub enim sellest, kuidas vaktsiini ostja seda maailma turgudel müüa suudab. Ma arvan, et meie nõuame müügituludest minimaalselt kümme protsenti.

Läbirääkimised pole veel alanud, kuid dialoogi peetaks mitme rahvusvahelise ravimihiiuga. Projekti kaasatud Tartu teadlasteni jõudsime seitsme aasta eest tänu ühele meie professorile, kes tundis Mart Ustavit. Koostöö Tartu teadlaste grupiga on olnud suurepärane.

Taust- 1999 Soome biotehnoloogiafirma FIT Biotech saab Soome keskpanga tehnoloogia arengufondist SITRA esimese rahasüsti ning palub Tartu teadlastel välja töötada HIVi-vaktsiin.

- 2001. aasta lõpus alustatakse inimkatsete esimese faasiga, mille eesmärk on näidata vaktsiini ohutust. Katsealusteks on Soome HIV-positiivsed.- 2006. aasta lõpus alustatakse inimkatsete teist faasi, mille eesmärk on näidata vaktsiini tõhusust. Katsealusteks on 60 LAVis elavat HIV-positiivset. Katse lõpeb 2008. aasta suvel.- 2008-2009 FIT Biotech üritab kogu vaktsiiniprogrammi müüa mõnele suurele ravimifirmale.- FIT Biotech on HIVi-vaktsiini väljatöötamisse ja arendamisse praeguseks investeerinud umbes 550 miljonit krooni. Tartus asuvasse arenduskeskusesse on investeeritud umbes 100 miljonit krooni.- FIT Biotech tegutseb kahes kohas: Tartus tegeldakse teadustöö ja tootearendusega ning Soomes Tamperes on vaktsiini tootmise vabrik ning kliiniliste katsete keskus.- FIT Biotech on erafirma, mille investorid on SITRA, BioFund, pensionifondid ja erainvestorid.

Autor: 1706-aripaev