Euroopa Komisjoni uuringust selgus, et
Eesti teadlane teenib aastas keskmiselt 183 000 krooni ehk umbes 15 000 krooni
kuus, üle kolme korra vähem kui euroliidu kolleeg.
Eesti edestab napilt Lätit, kuid jääb maha Leedust, kus teadlased teenivad umbes 18 000 krooni kuus, edetabeli tipus troonivad Austria, Luksemburg, Taani ja Iirimaa keskmiste palkadega 80 000 krooni kuus ja rohkem. Omaette kategooriasse kuulub aga Šveits, kus teadlaste keskmine kuuteenistus on ligi 110 000 krooni, kirjutas Eesti Päevaleht Online.
Vaesematest arengumaadest tõuseb esile India, mille teadlaste 12 000kroonine kuupalk ei jäägi Eesti omast enam palju maha.
Uuringu kokkuvõttes on Eesti tüüpiline vaene Euroopa riik. On vaid üks kategooria, milles oleme esimesed: Eesti mees- ja naisteadlaste palgavahe on Euroopa suurim. Eesti naisteadlased teenivad keskmiselt 43% vähem kui mehed.
Seotud lood
Tartu geeniteadlased on lähedal läbimurdele
tõhusa HIVi-vaktsiini loomisel, aasta pärast lõppevate kliiniliste katsete
positiivse tulemuse korral on vaktsiiniprogramm väärt miljardeid kroone.
Skype sõlmis koostöölepingu Tartu Ülikooli
Sihtasutusega, et toetada TÜ Teaduskooli noorte osalemist rahvusvahelistel
olümpiaadidel, teats ettevõte.
2006. aastal oli ettevõtete, asutuste ja
organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus
9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni, teatas Statistikaamet.
Eurostati andmetel on Euroopa Liidus
kõrgeim miinimumpalk Luxembourgis, kus palk ületab vaeseimate ehk bulgaarlaste
oma 17 korda.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.