• OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,8%39 697,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,74
  • OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,8%39 697,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,74
  • 10.06.07, 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Putin kutsub maailma looma uut majanduslikku korda

Venemaa president Vladimir Putin ründas Peterburi majandusfoorumil maailmas praegu valitsevat majanduslikku korda ning nimetas muu hulgas tarbetuks juhtivate tööstusriikide klubi G8, Rahvusvahelist Valuutafondi ja Maailmapanka.
Alles äsja Saksamaalt G8 tippkohtumiselt naasnud Putin leidis, et see klubi on iganenud ja ei peegelda tegeliku majandusliku võimsuse kandumist tööstuslikust Läänest uutesse riikidesse nagu näiteks Venemaa, kus nauditakse praegu enneolematut majanduskasvu, mis võimaldab Moskval tasuda oma välisvõlad ja koguda valuutareservi üle 400 miljardi dollari, vahendas postimees.ee.
«Kui 50 aastat tagasi tuli 60 protsenti maailma sisemajanduse kogutoodangust G7 riikidest, siis praegu on olukord vastupidine ja 60 protsenti SKT-st toodetakse väljaspool,» märkis Venemaa riigipea oma kõnes.
Ka leidis Putin, et finantsorganisatsioonid, nagu seda on Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank, loodi «hoopis teises reaalsuses» ja praeguseks on need kiiresti muutuvas globaalses majanduses kaotanud oma olulisuse.
«Kaubanduse ja investeerimise stimuleerimiseks tuleb mõelda regionaalse Euraasia vabakaubandusinstitutsioonide loomise peale. Paljudes aspektides võiks need institutsioonid üle võtta WTO hea kogemuse,» pakkus Venemaa president välja.
Sellis ühenduse keskmes võiks olla Venemaa ümber endistest NSV Liidu vabariikidest loodud Sõltumatute Riikide Ühendus, andis ta mõista.
Putini sõnul on maailmal vaja vähendada sõltuvust USA dollarist kui reservvaluutast. Selle asemele pakkus ta muuseas teiste seas välja ka Vene rubla.
«Me vajame mitut finantskeskust ja mitut reservvaluutat,» toonitas Venemaa president rahvusvaheliste ärijuhtide ja valitsusametnike ees esinedes.

Seotud lood

Uudised
  • 13.07.07, 21:04
Nädala komm: pragmaatikud
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy nimetab oma majanduspoliitikat pragmaatiliseks kapitalismiks. Selle erinevad ilmingud on ajanud suhted teravaks vana liitlase Saksamaaga, kindlustanud aga ootamatu peavõidu maailma ühes ihaldusväärseimas energiaprojektis. Sel nädalal teatas Gazprom, et kutsub rikkaliku Štokmani gaasimaardla hõlvamisel välispartneriks Prantsuse kütusekontserni Total. Sest ka Venemaa president Vladimir Putin on pragmaatik.
Uudised
  • 07.06.07, 14:33
Blair ähvardab Putinit majandushoobadega
Suurbritannia peaminister Tony Blair valmistub kohtumisel Putiniga teatama, et Euroopa kavatseb minimeerida majandussuhted Venemaaga, kui too ei järgi demokraatlikke väärtusi ning ei hoidu inimõiguste rikkumisest.
Uudised
  • 10.07.07, 09:44
Putin ei kutsu Eestit soome-ugri festivalile
Venemaa president Vladimir Putin jättis järgmise nädala lõpus Mordvas peetavale soome-ugri kultuurifestivalile Eesti kutsumata.
Uudised
  • 07.06.07, 18:31
Ansip ja Lang: küberrünnakud tulid otse Putini administratsioonist
Peaminister Andrus Ansip ja justiitsminister Rein Lang kinnitasid täna, et Eesti vastu aprilli lõpus ja mai alguses suunatud ulatuslikud küberrünnakud tulid muu hulgas ka Vene presidendi administratsiooni IP-aadressitelt.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele