Nädala komm: pragmaatikud

Juba mitmeid aastaid on Gazprom välismaiseid kütusekontserne „varvastel” hoidnud, lubades ahvatlevas gaasiprojektis partneriks kutsuda küll ameeriklasi küll eurooplasi, küll üritades projekti abil mõjutada WTO kõneluste kulgu. Läinud aastal võeti äkki aeg maha ja teatati, et Gazprom saab ise hakkama. Nüüd on välispartneri kaasamine jälle aktuaalne – Läänemere gaasitoru vajab täitmist ning Euroopa kujundab ringi oma energiapoliitikat, mille üks eesmärk on vähendada sõltuvust Gazpromist. Valitsusjuhi ametist lahkunud Gerhard Schröderi ja Silvio Berlusconi asemele vajab Putin Brüsselis uut head liitlast.

Ja Sarkozy sobib hästi, ehkki on Venemaa demokraatia aadressil teravalt sõna võtnud. Prantsusmaa on oma riikliku energiatšempioni EdFi huvisid kaitstes üks häälekamaid vastaseid Euroopa Komisjoni plaanile suured energiakontsernid tükeldada, et tootmine ja tarnimine konkurentsi parandamiseks lahku lüüa. See, nagu kinnitas Tallinnas ELi konkurentsivolinik Neelie Kroes, ei jätaks puudutamata ka Vene Gazpromi, millel on Euroopa kütuse jaemüügiturul suured ambitsioonid. Gazpromi liidrid pole varjanud, et peavad komisjoni ideed „absurdseimaks, mida maailmamajanduses üldse on ette tulnud”. Ent äsja toetas sama monopolide lõhkumise mõtet Euroopa Parlament ning sügiseks on ettevalmistamisel uued eelnõud.

Sarkozy presidendiks saamise järel ennustati, et Prantsusmaa Venemaa poliitika saab olema jahedam kui Jacques Chiraci ajal. Juhtivate tööstusriikide ja Venemaa tippkohtumise järel Heiligendammis Saksamaal tänavu juunis hakati aga rääkima Venemaa ja Prantsusmaa suhete soojenemisest ning Putini ja Sarkozy heast „keemiast”. Sel nädalal palus ELi välispoliitika koordinaator Javier Solana Sarkozyl juba kasutada oma head läbisaamist Putiniga selleks, et mõjutada Venemaad Kosovo iseseisvuse küsimuses järeleandmisele. Sarkozy helistas Putinile ning presidendid kõnelesid nii Kosovost kui energeetikast. Järgmisel päeval teatas Gazprom, et Štokmani maardla hõlvamisel kutsutakse välispartneriks Total. Prantsusmaale on selgelt mõista antud, kui kasulik on Venemaaga häis suhetes olla. Kosovos paraku läbimurret pole.

Vana liitlase Saksamaaga on Prantsusmaa suhted aga sel nädalal teravnenud ja 16. juulil seisab ees keeruline mini-tippkohtumine. Kantsler Angela Merkel mõistis sel nädalal teravalt hukka Prantsusmaa presidendi üleskutsed kärpida Euroopa keskpanga iseseisvust ning pehmendada eurot, mis dollari suhtes uusi rekordeid lõi ja olla „peasüüdlane” Prantsusmaa ekspordi kiratsemises. Merkel kordas, et keskpanga sõltumatus on „alfa ja omega” ja et ta ei toeta „absoluutselt” euro nõrgestamise mõtet. Saksamaa oli üks teravamaid kriitikuid ka eurotsooni rahandusministrite kohtumisel, kuhu Sarkozy end ise kohale kutsus, et Prantsusmaale järjekordset erikohtlemist nõutada. Sarkozy tahab majanduse ergutamiseks makse alandada, kuid teha seda euro aluseks oleva stabiilsuspakti nõuete täitmise arvelt, mitte riigi kulusid kärpides.

Prantsusmaa rahandusminister tõrjus sel nädalal kriitikat, et Euroopa Liidus on kujunemas uus vastasseis vabaturu pooldajate ja protektsionistlike riikide vahel, mis toetavad riiklikku sekkumist. See on „pragmaatiline kapitalism”, seletas Christine Lagarde Prantsusmaa kapitalismi eripära. Üks teine pragmaatiline suurriik tavatseb oma eripärale rõhudes täpsemalt määratleda demokraatia mõistet.

Autor: 1706-aripaev