Londoni 2012. aasta olümpiamängude logo
valikut ei saa ilmselt lugeda õnnestunuks. Vähemalt arvab nii 83% sellekohasele
küsimusele vastanud brittidest, kes andsid BBC veebilehel logole madalaima
võimaliku hinde.
Kriitikud peavad logo disaini moestläinuks ning värvilahendust jubedaks. Inimeste arvates ei loo logo Londonile positiivset kuvandit. Algatati ka allkirjadekogumiskampaania logo väljavahetamiseks, mis kogus esimese paari tunniga tuhandeid allkirju. Vastuseks sellele avati järgmisel päeval kampaania ka toetusallkirjade kogumiseks, kuid 24 tunni jooksul kogunes kõigest 70 allkirja ning neistki suur osa oli mõeldud naljana.
Kriitikute sõnul meenutab logo pigem natside haakristi ehk vastandit sellele, mis seal olema peaks – positiivsus ja tulevikkuvaatavus. Rikutuma kujutlusvõimega inimesed võivad seal näha muudki. Näiteks London Lite märkis oma 5. juuni numbris, et logo meenutab suuseksiga tegelevat Lisa Simpsoni.
Lisaks on Suurbritannia epilepsiahaigete esindajad teatanud, et logo esitluseks vändatud videolõigus sähvinud värvid tekitasid inimestel langetõvehooge. Kiiresti kadus ka internetti ülespandud videost viis kõige sähvivamat sekundit.
Londoni linnapea Ken Livingstone nimetas valikut katastroofiliseks eksituseks ning ütles, et logo disaininud ettevõttele Wolff Olins ei tuleks pennigi maksta.
Logo maksumuseks on 400 000 naela ehk ligi 9,2 miljonit Eesti krooni. Karta on, et teist nii palju ei soovi korraldajad maksta. Seega tuleb brittidel veel vähemalt viis aastat kogu maailma irvitamist taluda. Või võtavad nad siiski midagi ette?
Seotud lood
Logo vahetus ja uue visuaalse identiteedi
kasutuselevõtmine läks Eesti Energiale maksma 11 miljonit krooni.
2014. aasta taliolümpiamängud peetakse
Venemaal Musta mere ääres Sotšis.
Viimasel nädalal eelistasid Novaatori
lugejad järgmisi lugusid:
Suurbritannia ametühingute keskliidu sõnul
toodetakse olümpiameeneid vabrikutes, kus lapsed teevad miinimumpalga eest 15
tunniseid tööpäevi, vahendas The Guardian.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.