President Hugo Chavezi "sotsialismi
ehitamisega" silma paistvas Venezuelas on buum kõige kapitalistlikumas
majandusvaldkonnas - panganduses.
Hoolimata Marxi tsitaatidest ja Che Guevara ülistamisest presidendi kõnedes mõni asi ka edeneb, kirjutas tänane New York Times. Kõrgele naftahinnale tuginevad rekordilised riiklikud kulutused, riiklike piirangutega sisemajandusse suunatud tugev rahavoog ja sellega seoses kasvav tarbimine võimaldab pangandusel kasvada. Pangad annavad vägevalt laene, vastavad reklaamtahvlid on üle kogu pealinna Caracasi. Inflatsioonist madalamate intresside juures "oleksid loll, kui praegu laenu ei võtaks," ütles Standard Poors`i esindaja Richard Francis.
Eelmisel aastal kasvasid finantsanalüüsi firma Softline Consulting andmeil pankade kasumid 33%, krediitkaardilaenud üle 100% ja autolaenud 143%. Riigi keskpanga teatel kasvas samas pangandus- ja kindlustussektori osa SKPs 37%.
Houstoni Stanford Financial Group`i jaoks nägi turg kaks aastat tagasi hoolimata poliitilisest riskist välja piisavalt ahvatlev, et avada siin tosin kontorit. Eelmisel aastal kasvasid panga tulud siin neli korda ja laenuportfell kolm korda.
Siiski võivad pangad siin liigselt sõltuda valitsuse tujudest. Chavez hoiatas eelmisel kuul, et riik võib majandusharu üle võtta, kui see ei paku Venezuela ettevõtteile odavat finantseerimist. Selline liigutus võiks tabada Citigroupi ning Hispaania panku Santander ja BBVA, kes siin tulusalt tegutsevad.
Venezuela eraettevõtlus teab, et president ei löö natsionaliseerimise ees kõhklema. Sarnased ähvardused kõlasid enne USA firmade väljaostmist suurimatest kohalikest elektri- ja telefoniettevõtetest. Mais võttis riik üle naftatööstusprojektid - tulusaima majandusharu.
Pankurid riigistamise võimalust ei välista, kuid ei näe seda lühemas või keskmises perspektiivis. "Riik vajab erainvesteeringuid panganduses," rääkis Stanford Bank`i Venezuela president Diran Sarkissian, "küsige neilt, kas neil on pädevaid inimesi, kes hoiaks käigus 50 finantsinstitutsiooni." Kohaliku pankuri Oscar Garcia Mendoza sõnul oleks taoline samm katastroof, mis mõjutaks miljoneid Venezuela inimesi, kes on oma säästud pankadele usaldanud.
Laenubuum on jõudnud tavaliste inimesteni. Pangakliendi, 43 aastase Betzaida Guerra sõnul nägi ta eelmisel aastal lehekuulutusest, et pank võib rahastada operatsiooni, mida ta oli kaua soovinud, kuid ei saanud endale lubada. Ta sai 5000 dollarise laenu rindade suurendamise operatsiooniks. "Kui kuulutust nägin, mõtlesin, et väljapääs on tulnud," rääkis Caracasi eeslinna kontoriametnik, kes nüüdseks on suurema osa aastasest laenust tasunud.
Gabriel Jiménez ostis neljaastase laenuga Mercedes-Benz C200 sedaani. Intress on tal 19%. "Varem olid intressid nii kõrged, et asjal polnud mõtet," rääkis oma eelmise auto sularahas välja ostnud lahutusadvokaat Jimenez.
Eelmisel aastal uksed avanud Mercedese edasimüüja Caracasi jõukas eeslinnas Altamiras on sel aastal 90% autodest müünud laenuga, eelmisel aastal oli laenuga ostetute osakaal vaid kümnendik. Valitsuse esindajad näitavad õitsvat pangandust kui märki majanduse heast tervisest. Eelmise aasta majanduskasv oli 10%, selle aasta I kvartalis 9%. Nende sõnul peegeldab laenukasv ostujõu kasvu ning pangateenuste kättesaadavust vaestele, kel enne isegi pangaarvet ei olnud. Riigi rahastatud arengupangad pakuvad mikrolaene madala sissetulekuga inimestele. Yolanda Vera pealinna vaesest rajoonist on kolme aasta jooksul võtnud naiste arengupangast Banmujer 2500 dollarit oma isikliku laudlinatööstuse käivitamiseks.
Hästi teenisid pangad ka riikliku naftakompanii Petróleos de Venezuela 7,5 mld dollarise võlakirjade emissiooni vahendamiselt.
Samas teevad riigi nõudmised sektori haavatavaks. Pangad on kohustatud 32% laenudest andma kindlatesse valdkondadesse nagu põllumajandus, eluasemed ja mikrokrediit. Rahvuskogu rahanduskomisjoni esimehe Ricardo Sanguino sõnul võivad ettevalmistatavad muudatused pangandusseadustes seda protsenti suurendada.
Aprillis teatas keskpank erapanga reservide nõude kahekordistamisest 30 protsendini, et ohjeldada inflatsiooni. Samal ajal käskis Chavez hoiuste tagamise fondi vahendid anda üle valitsusele, et neid siis vaestele jaotada.
Inflatsioon on Venezuelas üle 19%, kõrgeim Ladina-Ameerikas. Kui valitsus oleks sunnitud intressimäärasid tõstma, raskendaks see laenajatel tagasimaksmist.
Pangandus loodab vaatamata kõikuvale jalgealusele siiski heale perspektiivile vähemalt selleks ajaks, kui kõrged naftahinnad jätkuvalt ergutavad tarbimist.
Vähemalt saavad Venezuela naised endale tänapäeval silikooni lubada, märgib New York Times. Caracasis Locateli apteegis taotleb kaheksa inimest päevas Banesco panga krediitkaarti implantaatide eest tasumiseks. “Inimesi käib palju, eriti jõulude, lihavõtete ja koolilõpuajal," rääkis müüja Solsyret Delgado krediitkaardihuviliste järjekorra taustal, “ja peaaegu kõigile oleme andnud positiivse vastuse."
Seotud lood
Venezuela president Hugo Chavez saatis
parlamendile põhiseaduse muutmise eelnõu, mille heakskiitmisel võib riigis
hakata kehtima kuuetunnine tööpäev.
Maailma suurimatest naftakompaniidest kaks
on teatanud, et ei nõustu Venezuela pakkumisega töö jätkamiseks riigi olulisimas
naftamaardlas.
Moskvas arreteeriti ebaseadusliku
rahaülekannete süsteemi "hawala" liikmed, kuid ohtlikuks peetava nähtuse
väljajuurimine on peaaegu võimatu, kirjutas täna lenta.ru.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.