Nädala välisnägu: Sarkozy energiline start

Alles kuulsime Tallinnas, kuidas Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Neelie Kroes kinnitas, et ka Vene Gazpromil tuleb alluda ELi konkurentsireeglitele, kui ta tahab Euroopa turul tegutseda. Viis nädalat ametis olnud Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy esimene "vahevõit" Euroopas oli aga just selle seadusliku aluse uuristamine, millel ELi konkurentsiseadused ja Kroesi volitused tuginevad. Nimelt puksis Sarkozy ELi aluslepingute tekstist, mille uuendamises ELi tippkohtumine loodab kokku leppida, välja lõigu, mis käsitles konkurentsi ja vaba turgu. Kui juba 50 aastat on ELi ühe eesmärgina lepingus kirjas olnud "moonutamata konkurents", siis Sarkozy pealekäimisel jäi teksti sisse ainult viide EL ühisturule. See lausepool, mis lisas, "kus valitseb vaba ja moonutamata konkurents," jäi välja.

Prantslastele, kes 2005. aastal põhiseadusleppe mahahääletamisega kriisi lahti päästsid, saab Sarkozy nüüd öelda, et on ohjanud kardetud anglo-saksi liberaalsuse pealetungi ning et tegemist on uue ja parema tekstiga. ELi endine konkurentsivolinik Mario Monti nimetas seda aga pigem "Pyrrhose võiduks", mis võib veel kurjalt kätte tasuda. Lepingu tekstist viite väljajäämisega ei ole Euroopa Komisjonil enam nii kindlat seaduslikku baasi, millelt tõrjuda protektsionismi pealetungi, kartellikokkuleppeid ja konkurentsi moonutavaid riiklikke toetusi, sest leidlik jurist võib Komisjoni Euroopa Kohtus auti rääkida. Ettevõtjatele tähendab see ebavõrdset mängumaad, samas kui liikmesriigid pääseks kergemalt minema "rahvuslike tšempionide" rajamise ning toetustega hääbuvatele tööstusharudele.

Montil on Sarkozyga isiklik kogemus ajast, mil tänane Prantsusmaa president kaitses veel siseministri rollis Brüsselis energeetikafirmale Ahlstom antud riigiabi.

Sarkozy ründas sel nädalal Prantsusmaa parlamendis peetud programmkõnes uuesti ka Euroopa Keskpanga inflatsiooni ohjamisele suunatud rahapoliitikat. Sarkozy süüdistas, et Euroopa Keskpank on ainus keskpank, mis ei püüa rahapoliitikaga ergutada majanduskasvu nagu teevad kõik teised - Hiina, Jaapan, USA. Euro on liiga tugev, väidab Sarkozy, süüdistades ühisraha Prantsusmaa ekspordifirmade konkurentsivõime kahanemises. Inflatsioonist kõrgemad intressid aga õõnestavad prantslaste ostujõudu. ELi lepingus fikseeritud "hinnastabiilsuse eesmärki" Sarkozy siiski väärata ei suuda. Selle vastu on kindlalt valdav enamus ülejäänud eurotsooni riike eesotsas Saksamaaga, kelle ekspordifirmade edu pole euro tugevus pärssinud. Sarkozy kordas taas ka seisukohta, et EL peab oma kodanikke globaliseerumise negatiivse mõju eest paremini kaitsma, sest vastasel juhul tõstavad pead nii natsionalism kui protektsionism.

Võitlusvalmilt plaanib Sarkozy (ehkki on riigipea) osa võtta ka järgmisest ELi rahandusministrite kohtumisest, et kaitsta oma maksukärbete kava, mis riskib süvendada Prantsusmaa hälbimist eurotsooni alusnormidest. Sarkozy kordas küll, et Prantsusmaa tahab eelarve tasakaalu saada ja riigi võlakoormat vähendada, kuid rõhutas, et ei kavatse teha midagi, mis võiks majanduskasvu aeglustada või takistada strukturaalsete reformide läbiviimist. Eelmisel kohtumisel kritiseerisid ELi rahandusministrid Sarkozy maksukärbete kava - kokku 11 miljardit eurot, mis riskib eelarve tasakaalustamise edasi lükata ning raskendab riigivõla vähendamist, mis küünib 63,7%le SKPst. Nüüd tahab Sarkozy ise selgitusi anda ning rõhutada ühtlasi oma seisukohta, et eurotsooni riigid peaksid oma majanduspoliitikat rohkem ühtlustama.

26. juunil istungile kogunevalt Prantsuse parlamendilt, kus Sarkozy partei äsja valimistel taas enamuse kindlustas, tahab president kiiresti oma reformiplaanidele heakskiitu. Esikohal on maksureformid, mis peaksid majandusse uut energiat süstima kergendades tööjõu maksukoormat ja tõstes elanike ostujõudu. Juuli lõpuks peaks parlament andma hinnangu ka käibemaksu tõstmisele 19 protsendilt 24,6 protsendile, mis peaks olema üks allikas tööjõu maksukergenduse rahastamiseks. Tööjõult võetavad maksud on Prantsusmaal praegu OECD riikide seas kõrgeimad. Prantsusmaa parlamendis peetud programmkõnes ei jätnud Sarkozy sel nädalal kahtlust, et president ei piirdu vaid välis- ja kaitsepoliitikaga, vaid plaanib aktiivselt sekkuda ka valitsuse pärusmaal. Debüüt ELi valitsusjuhtide tippkohtumisel algas liidu aluskokkulepete kangutamisega.