Tallinna sadama piirkonna populaarsetesse
alkoholipoodidesse tuli paar kuud tagasi müügile kummaline uudistoode -
pooleliitrises pudelis Suuvesi.
Selle alkoholisisaldus oli 40 protsenti nagu tavalisel viinal. Ka keemiline analüüs kinnitas, et tegemist oli vee ja toidupiirituse seguga. Kui aga tavaline viinapudel maksab 50-60 krooni, siis Suuvesi oli poole odavam, makstes vaid 29 krooni, kirjutas Eesti Ekspress.
Praegu uurib Suuvee tegemist maksu- ja tolliamet, sest ainuüksi aktsiisina võtab riik pooleliitrise viinapudeli eest 30 krooni ja 60 senti.
Alkoholi suurtootja Liviko juht Janek Kalvi oli ultrasoodsast "uudistootest" kuuldes ebameeldivalt üllatunud. "Pärast kange alkoholi maksumärkide seaduse rakendumist otsib illegaalne turg igal võimalikul moel väljundit, kuidas aktsiisiseadusest mööda hiilida. See on üks parimaid näiteid. Sellise "Suuvee" peale poleks tulnudki!" ütles Kalvi.
Suuvee tootja on osaühing Goldoil, mis äriregistri andmeil on Viljandis tegutsev 40 000kroonise osakapitaliga ettevõte. Selle ainsaks juhatuse liikmeks on avalikkusele tundmatu 36aastane Vitali Slavinski. Ekspressi väitel on Suuvee tootmisega kaudselt seotud ka alkoholitootja Liiwi Heliis. Liiwi Heliisi tegevjuht Toomas Sumeri aga eitas joogi tootmist.
Praegu on Suuvesi müügilt ära korjatud.
Seotud lood
Alkoholitootjate liidu andmetel on
Viljandimaal tegutsev Liiwi Heliis tõusnud Eesti teiseks kange alkoholi
valmistajaks, kelle turuosa ulatus juunis rohkem kui viiendikuni.
Rahandusministeeriumis käib vilgas töö, et juuni
alguses saata Riigikokku eelnõu maksustada elektrienergia viie sendiga
kilovatt-tunnist, kuid ettevõtjatel ajab selline otsus harja punaseks....
Rahandusminister Ivari Padar ütles, et
valitsuse kavandatud aktsiisitõus 2008. aasta alguses on arukas samm, mille
lõppresultaadina peaks olema võimalik 2011. aastal kasutusele võtta euro,
vahendas ETV 24
Rahandusminister Ivari Padari sõnul
tähendab täna valitsuses kinnitatav aktsiisitõus, et järgmisel kolmel–neljal
aastal ei kavandata täiendavaid maksutõuse.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.