Sel nädalal Tallinna linnavalitsuse
algatatud, vastu võetud ja kehtestatud detailplaneeringute kohaselt kerkib
lähiaastail linna kuus uut lasteaeda.
"See, et üksnes ühel nädalal menetles linnavalitsus kuut lasteaia rajamist ette nägevat detailplaneeringut, annab kinnitust, et Tallinna programm "Igale lapsele lasteaiakoht" on realistlik," ütles abilinnapea Kaia Jäppinen linna pressiteenistuse vahendusel.
"Lasteaiakohtade nappus on praegu Tallinnas suur probleem ja seepärast on meie eesmärk, et iga Tallinna elanik saaks oma koolieelsele lapsele soovi korral lasteaiakoha. Esimene reaalne samm programmist saab teoks eeloleval sügisel, kui avame rekonstrueeritud Kelmiküla lasteaia hoone."
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on kujunenud reegliks, et linn nõuab suurte kinnisvaraarendusprojektide puhul arendajatelt ka lasteaia ehitamist.
Lasteaed on plaanis rajada Kopli poolsaarele elamumessi alale, Piritale Kose tee 58 krundile, Nõmmele Rännaku pst 28 krundile ning nii Haaberstisse Rannamõisa tee äärde kui ka Kadrioru lõbustuspargi maadele rajatavasse korterelamuasumisse. Samuti on lasteaed kavandatud kesklinna Veerenni asumisse endistele mööblivabriku maadele rajatavasse linnakusse.
Osa lasteaedu kerkivad linnaeelarve, osa aga erakapitali toel.
Seotud lood
Kuigi eravanadekodusid tuleb aina juurde, kasvavad järjekorrad kiiresti ning
kohti ei jagu just suuremas hädas vanuritele.
Täna ilmunud statistikaameti kogumiku
"Eesti statistika aastaraamat. 2007. Statistical Yearbook of Estonia" andmetel
jääb Eestis sündimuse kasvule vaatamata koolieelseid lasteasutusi vähemaks.
Kaarma vallas asuv Aste lasteaed Mõmmik sai
riigilt 7,6 miljonit krooni toetust vana ja laguneva lasteaiahoone
renoveerimiseks.
Et vältida olukorda, kus uusrajooni elanik sumpab
koduni pääsemiseks põlvini mudas või seisab lasteaiajärjekorras ajani, mil laps
läheb juba kooli, on kinnisvaraarendajate surve all olevad vallad võtnud
tarvitusele karmid abinõud.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.