• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,12%39 568,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,12%39 568,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 04.07.07, 10:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti rikaste ja vaeste vahe on Euroopa suuremate seas

Eesti elanikkonna rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines 2004. aastal 5,9 korda, Euroopa Liidus keskmiselt oli erinevus 4,9 korda, teatas statistikaamet.
Statistikaametil valmis kogumik "Sotsiaalne ebavõrdsus. Social Inequality", mis annab ülevaate ebavõrdsuse eri tahkudest Eesti ühiskonnas ja Euroopa Liidus. Hoolimata kiirest palga- ja majanduskasvust ning madalast töötuse määrast, on Eesti üks ebavõrdseima sissetulekujaotusega riike Euroopa Liidus.
Rikkust tuleb küll juurde, kuid sellest ei saa osa sugugi kõik elanikud. Rikkaima ja vaeseima elanikkonna sissetuleku ebavõrdsus oli 2004. aastal Eestist suurem vaid lähinaabritel Leedul (erinevus 6,9 korda), Lätil (6,7) ja Poolal (6,6) ning vanadest liikmesriikidest Portugalil (8,2).
Kõige väiksem oli sissetulekute ebavõrdsus Rootsis (3,3) ning Eestiga samaaegselt Euroopa Liiduga liitunud Sloveenial (3,4).
Valitseb seaduspära - mida suuremad on riigi kulutused sotsiaalsele kaitsele, seda vähem on sissetulekutes ebavõrdsust. Eestis moodustasid kulutused sotsiaalsele kaitsele 2004. aastal sisemajanduse koguproduktist 13,4%, Sloveenias aga 24,3%.
Ebavõrdsus ilmneb ka teistes elusfäärides: hariduses, tervises, sotsiaalses ja kultuurilises osalemises. Vaeseimasse viiendikku kuuluvate vanemate lastest astub pärast põhikooli lõpetamist gümnaasiumisse 57%, samas kui rikkaima viiendiku puhul 85%. Huviharidusega tegeles 2005. aastal 33% vaeseima viiendiku ja 55% rikkaima viiendiku alla 15aastastest lastest.
Tervise ebavõrdsuse puhul on tulemused ühesed: mida vaesem inimene on, seda halvem on tema tervis, seda harvem harrastab ta tervislikke eluviise ja seda rohkem takistusi kogeb ta arsti juurde pääsemisel. 2005. aastal hindas 16aastastest ja vanematest rikkaimasse viiendikku kuuluvatest elanikest oma tervist väga heaks või heaks 77%. Vaeseimas viiendikus andis oma tervisele sama hinnangu ainult 41%. Samas on vaeseima viiendiku hulgas ka enim neid, kes ei saanud vajadusel arstiabi.

Seotud lood

Uudised
  • 05.07.07, 17:10
Ansip ei nõustu statistikaameti hinnanguga ebavõrdsusele
Peaminister Andrus Ansip kritiseeris statistikaameti väidet, nagu valitseks seaduspärasus, et mida suuremad on riigi kulutused sotsiaalsele kaitsele, seda vähem on sissetulekutes ebavõrdsust, vahendas ETV 24.
Uudised
  • 23.09.05, 14:11
Savisaar: Eesti on üks suurima majandusliku ebavõrdsusega riike
Savisaar ütles täna Ameerika Kaubandus-Tööstuskojas, et Eesti on üks suurima majandusliku ebavõrdsusega riike maailmas.
Uudised
  • 17.08.07, 12:11
0,3% Eesti jõukamatest teenib 7 protsenti kogu rahva tulust
Statistikaameti täna avaldatud andmetest selgub, et seitse protsenti kogu Eestis deklareeritud tulust läheb vaid väikese osa inimeste kätte.
Uudised
  • 20.04.07, 17:49
Ansip: ebavõrdsus Eestis väheneb
Peaminister Andrus Ansip ei nõustunud Ameerika Kaubanduskoja liikmetega kohtudes ekspertidega, kelle sõnul ebavõrdsus Eestis suureneb, teatas riigikantselei.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 18:09
Navalis Group Shipbuilding & Offshore: 2024. aasta tulemused – uute võimaluste ja saavutuste aasta
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele