• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,42%5 998,18
  • DOW 300,59%43 988,67
  • Nasdaq 0,04%19 276,95
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,59
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,42%5 998,18
  • DOW 300,59%43 988,67
  • Nasdaq 0,04%19 276,95
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,59
  • 04.07.07, 10:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti rikaste ja vaeste vahe on Euroopa suuremate seas

Eesti elanikkonna rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines 2004. aastal 5,9 korda, Euroopa Liidus keskmiselt oli erinevus 4,9 korda, teatas statistikaamet.
Statistikaametil valmis kogumik "Sotsiaalne ebavõrdsus. Social Inequality", mis annab ülevaate ebavõrdsuse eri tahkudest Eesti ühiskonnas ja Euroopa Liidus. Hoolimata kiirest palga- ja majanduskasvust ning madalast töötuse määrast, on Eesti üks ebavõrdseima sissetulekujaotusega riike Euroopa Liidus.
Rikkust tuleb küll juurde, kuid sellest ei saa osa sugugi kõik elanikud. Rikkaima ja vaeseima elanikkonna sissetuleku ebavõrdsus oli 2004. aastal Eestist suurem vaid lähinaabritel Leedul (erinevus 6,9 korda), Lätil (6,7) ja Poolal (6,6) ning vanadest liikmesriikidest Portugalil (8,2).
Kõige väiksem oli sissetulekute ebavõrdsus Rootsis (3,3) ning Eestiga samaaegselt Euroopa Liiduga liitunud Sloveenial (3,4).
Valitseb seaduspära - mida suuremad on riigi kulutused sotsiaalsele kaitsele, seda vähem on sissetulekutes ebavõrdsust. Eestis moodustasid kulutused sotsiaalsele kaitsele 2004. aastal sisemajanduse koguproduktist 13,4%, Sloveenias aga 24,3%.
Ebavõrdsus ilmneb ka teistes elusfäärides: hariduses, tervises, sotsiaalses ja kultuurilises osalemises. Vaeseimasse viiendikku kuuluvate vanemate lastest astub pärast põhikooli lõpetamist gümnaasiumisse 57%, samas kui rikkaima viiendiku puhul 85%. Huviharidusega tegeles 2005. aastal 33% vaeseima viiendiku ja 55% rikkaima viiendiku alla 15aastastest lastest.
Tervise ebavõrdsuse puhul on tulemused ühesed: mida vaesem inimene on, seda halvem on tema tervis, seda harvem harrastab ta tervislikke eluviise ja seda rohkem takistusi kogeb ta arsti juurde pääsemisel. 2005. aastal hindas 16aastastest ja vanematest rikkaimasse viiendikku kuuluvatest elanikest oma tervist väga heaks või heaks 77%. Vaeseimas viiendikus andis oma tervisele sama hinnangu ainult 41%. Samas on vaeseima viiendiku hulgas ka enim neid, kes ei saanud vajadusel arstiabi.

Seotud lood

Uudised
  • 05.07.07, 17:10
Ansip ei nõustu statistikaameti hinnanguga ebavõrdsusele
Peaminister Andrus Ansip kritiseeris statistikaameti väidet, nagu valitseks seaduspärasus, et mida suuremad on riigi kulutused sotsiaalsele kaitsele, seda vähem on sissetulekutes ebavõrdsust, vahendas ETV 24.
Uudised
  • 23.09.05, 14:11
Savisaar: Eesti on üks suurima majandusliku ebavõrdsusega riike
Savisaar ütles täna Ameerika Kaubandus-Tööstuskojas, et Eesti on üks suurima majandusliku ebavõrdsusega riike maailmas.
Uudised
  • 17.08.07, 12:11
0,3% Eesti jõukamatest teenib 7 protsenti kogu rahva tulust
Statistikaameti täna avaldatud andmetest selgub, et seitse protsenti kogu Eestis deklareeritud tulust läheb vaid väikese osa inimeste kätte.
Uudised
  • 20.04.07, 17:49
Ansip: ebavõrdsus Eestis väheneb
Peaminister Andrus Ansip ei nõustunud Ameerika Kaubanduskoja liikmetega kohtudes ekspertidega, kelle sõnul ebavõrdsus Eestis suureneb, teatas riigikantselei.
  • ST
Sisuturundus
  • 08.11.24, 08:00
Heast palgast enam ei piisa? Mis teeb tööandja ihaldusväärseks?
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele