Statistikaameti täna avaldatud andmetest
selgub, et seitse protsenti kogu Eestis deklareeritud tulust läheb vaid väikese
osa inimeste kätte.
Nimelt deklareeris eelmise aasta eest üle miljoni krooni tulusid 1745 inimest. Kokku teenis see 0,33% Eestis tulusid deklareerinud rahvaosa möödunud aastal 4,4 miljardit krooni ehk igaüks neist keskmiselt 2,5 miljonit krooni.
1-2 miljonit teenis möödunud aastal 1222 inimest, 2-3 miljonit 233 deklareerijat ja 3-5 miljonit 153 inimest. Eestis leidub ka kaks sellist inimest, kes möödunud aastal deklareerisid üle 50 miljoni tulusid.
Samas aga leidub Eestis märkimisväärne hulk inimesi (14% kõigist deklareerijaist), kes teenisid aastas vaid kuni 24 000 krooni. Kokku deklareerisid need 74 284 inimest tulusid 822 miljonit krooni, 1,33% kogu rahva deklareeritud tuludest ehk iga inimene keskmiselt 11 000 krooni aastas.
Seotud lood
1980ndate lõpus eestlaste ja
mitte-eestlaste vahel tekkinud palgavahe väheneb.
Euroopa Komisjoni avalikustatud raporti
kohaselt on Euroopa Liidu riikidest suurim meeste ja naiste palkade vaheline
erinevus Eestis ja Küprosel.
Eesti elanikkonna rikkaima ja vaeseima
viiendiku sissetulek erines 2004. aastal 5,9 korda, Euroopa Liidus keskmiselt
oli erinevus 4,9 korda, teatas statistikaamet.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.