HELCOM-i äsja avaldatud
merereostusalasest uuringust selgus, et peamisteks Läänemerd reostavateks
prügiallikateks on turism ja rannapuhkealad, samuti kaubanduslik laevandus
(kalapaadid, tankerid, reisilaevad, kaubalaevad) ja lõbusõidulaevad.
HELCOM-i (Läänemere Keskkonnakaitse Komisjoni) äsja avaldatud merereostusalase projekti andmete põhjal on prügireostus Läänemeres kõige madalam Euroopas, seda eelkõige tänu Helsingi Komisjoni poolt rakendatud keskkonnakaitse meetmetele ja kohalike elanike poolt korraldatud koristuskampaaniatele.
Prügireostust ei peeta Läänemere puhul nii suureks probleemiks kui Põhjamere puhul. „Sellegipoolest tuleb tähelepanu pöörata konkreetsetele kohtadele, kus prügireostus on laiaulatuslikum ja millel on kahjulik mõju keskkonnale või mis võib põhjustada majanduslikku kahju rannikul elavatele inimestele," selgitas Helsingi Komisjoni peasekretär Anne Christine Brusendorff.
Läänemerd reostavateks peamisteks prügiallikateks on turism ja rannapuhkealad, samuti kaubanduslik laevandus (kalapaadid, tankerid, reisilaevad, kaubalaevad) ja lõbusõidulaevad. Soome lahel on peamiseks prügireostuse allikaks kaubalaevad ja laevandus üldiselt. Kalandustegevusest pärinevat prügi leidub aga ohtralt kogu Läänemere piirkonnas.
Samas varieerub regiooniti prügireostuse ulatus ja prügi kogus. Näiteks Pärnu piirkonnas on prügi kogus merel vähenenud 100-200 tonnilt 1995.-1996. aastatel ühe tonnini 2006. aastal. Paljudel juhtudel oli rannikutel leitud keskmine prügikogus 6-16 ühikut 100 meetri rannikuala kohta.
Suurimateks mere reostajateks peavad eksperdid hoopis põllumajandusest ja töötlemata heitveest pärinevaid fosfori- ja lämmastikujääke.
Alates 1990. aastatest on HELCOM-i liikmesriigid rakendanud Läänemere kaitsmiseks erinevaid meetmeid. Ühe olulise meetmena on keelustatud laevadelt prügi merre heitmine. HELCOM-i nõuete kohaselt tuleb prügi enne sadamast lahkumist anda sadama vastuvõtukohtadesse. Kindlustamaks prügivedu kogumispunktidesse, ei nõuta prügi ladustamise eest lisatasu. Tasud kaetakse üldistest sadama- või keskkonnatasudest.
Seotud lood
Eesti avastas mullu Läänemeres oma
vastutusalas 31 naftareostust, mis on ligi 30% rohkem kui aasta varem, vaid ühel
juhul suudeti reostuse tekitanu kindlaks teha.
Märtsis Muuga sadamas tekkinud
keskkonnareostus võib tuua kriminaalsüüdistuse, sest juhtumi uurimisel ilmnesid
kuriteo tunnused, teatas keskkonnainspektsioon.
Kui üsna vähese pingutuse ja lühikese ajaga
on võimalik saavutada nõutaval tasemel valmis- olek linnugripi hädaolukorraks,
siis ei ole Eesti valmis gripipandeemiaks.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.