Kuigi Eurobaromeetri järgi püsib kodanike hinnang majanduse olukorrale kõrge, vähenes nende osatähtsus, kes leiavad, et on oodata käekäigu paranemist. Nimelt on kahanenud usk majandusse 50%-lt 37-le ehk samale tasemele 2004. aasta sügisega.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar peab peamiseks inimeste arvamuse mõjutajaks meediat. Klaari sõnul on mõju eriti suur kinnisvara puhul.
Samas pole muutunud majanduse stabiilsusesse uskujate osa. 71 protsenti usub, et EL toob Eestile majandusliku stabiilsuse. Juurde on tulnud neid, kes kardavad, et olukord muutub pigem halvemaks.
Eurobaromeetri avaliku arvamuse Eesti raporti autori Jaanika Hämmali sõnul ei näita inimeste usu vähenemine majandusse nende isiklikku olukorda, vaid pigem suhtumist majandusse üldiselt.
Oluliseks probleemiks peeti kuritegevuse järel ka hinnatõusu. Töövõtjad pidasid keskmisest olulisemaks ka maksuküsimusi. Iseendale töö andjad mainisid kõige suurema murena aga inflatsiooni (51%).
Eestlased usuvad, et EL on 50 aasta pärast oluline majandusvõim maailmas, omades nii tugevat ühisvaluutat kui ka sõjaväge. 51 protsenti Eesti kodanikest toetab Euroopa rahaliitu, kus on ühine raha - euro. 58 protsenti kodanikest näeb eurot tugevamana, kui seda on dollar.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.