Maal asuvate ekstreemsete elupaikade ja
organismide uurimine viib meid lähemale teistel planeetidel leiduvate veidrate
ja ootamatute eluvormide leidmisele.
Kuigi me kujutame ette, et tulnukad võiksid välja näha nagu me oleme ulmefilmidest näinud, on palju tõenäolisem, et maavälised eluvormid toituvad näiteks happest ning hingavad sisse metaani, kirjutas Technology Review.
Nende geneetiline kood sisaldab kuut, kaheksat või kahtteist nukleotiidi, mitte nelja, nagu meil. Üldsegi ei pruugi nende elu põhineda DNAl.
Sealne elu võib olla nii veider, et me ei pruugigi aru saada, et see on elu, seisab USA rahvusakadeemia komitee värskes raportis. Selle autorid leiavad, et Maal levinud elu, mis põhineb veel ja süsiniku ainevahetusel ning molekulaarsüsteemil, mis loob eelduse selleks, et keskkonnaga energiat vahetada, ei ole ainuvõimalik baas, millele universumis saaks elu tugineda.
Raport, mis volitab NASAt otsima kosmosest elu, soovitab astrobioloogidel pöörata pilk tagasi Maale, uurimaks elu vorme, mis asuvad meie planeedi kõige ekstreemsemates paikades.
Komitee esimees ning Seattle'is asuva Washingtoni ülikooli okeanograafiaprofessor John Baross märkis, et päikesesüsteemist elu otsimisel on tarvis teada, mida otsida. "Senistel otsingutel on keskendutud Maa-eluga sarnase elu otsingutele, aga mujal tekkinud elu võib võrreldes siinsega olla meile täiesti äratuntamatu. Viimase kümnendi edusammud bioloogias ja biokeemias näitavad, et eluks vajalikud nõuded ei ole nii täpsed, kui seni arvati," lisas ta.
Raport soovitab põhjalikult uurida näiteks vulkaanikraatreid ja kõrbesid, mille tingimused meenutavad neid, mis valitsevad Marsil või teistel planeetidel. Metagenoomikas panustavad teadlased sellele, et leida baktereid, mille võime energiat salvestada ja kasutada oleks mõistlik inimeste poolt üle võtta.
Raport soovitab uurimislende teha neile planeetidele, mille tingimused on maapealse elu jaoks kõige lähedasemad. Näiteks Saturni kaaslasel Titaan näib olevat vedel segu veest ja ammoniaagist, milles võiks sisalduda elu.
Seotud lood
Üle kolmekümne aasta eest kogutud andmete
interpreteerimisel saadud tulemused lubavad oletada, et Marsi pinnas ei pruugi
olla elutu.
Puerto Rico teadlased mõõtsid Arecibo
Observatooriumi raadioteleskoobiga meist umbes 250 miljoni valgusaasta kaugusel
asuva noore galaktika Arp 220 spektrit ja leidsid tõendeid, et seal leidub kaht
ühendit - metanimiini ja vesiniktsüaniidi, kirjutas fyysika.ee Science
Daily vahendusel.
Briti teadlased on veendunud, et veel
lähema kümne aasta jooksul õnnestub leida elu ka väljaspool meie
päikesesüsteemi.
Sel nädalal eelistasid Novaatori lugejad
järgmisi lugusid:
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.