• OMX Baltic−1,75%293,84
  • OMX Riga0,11%881,62
  • OMX Tallinn−0,66%1 880,55
  • OMX Vilnius−1,58%1 140,81
  • S&P 500−1,76%5 849,72
  • DOW 30−1,48%43 191,24
  • Nasdaq −2,64%18 350,19
  • FTSE 100−0,51%8 825,77
  • Nikkei 225−1,2%37 331,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,59
  • OMX Baltic−1,75%293,84
  • OMX Riga0,11%881,62
  • OMX Tallinn−0,66%1 880,55
  • OMX Vilnius−1,58%1 140,81
  • S&P 500−1,76%5 849,72
  • DOW 30−1,48%43 191,24
  • Nasdaq −2,64%18 350,19
  • FTSE 100−0,51%8 825,77
  • Nikkei 225−1,2%37 331,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,59
  • 24.08.07, 14:21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Marss ei pruugi olla elutu

Üle kolmekümne aasta eest kogutud andmete interpreteerimisel saadud tulemused lubavad oletada, et Marsi pinnas ei pruugi olla elutu.
Tundus, et elu otsingud Marsil on leidnud lõpu, kui 1976. aastal NASA Vikingi programm ei suutnud Marsil leida elust mingeid jälgi.
Sellele vaatamata tuli Joop Houtkooper Giesseni ülikoolist välja teooriaga, et Marsi elu võib olla veidram kui siiani arvatud ning põhineda vesinikperoksiidil. Tema analüüside kohaselt võiks 0,1 protsenti Marsi pinnasest olla selliste eluvormide poolt mõjutatud. See on umbes võrreldav biomassi hulgaga Antarktika kuivas ja külmunud pinnases.
"Üks tuhandik ei olegi nii väike arv," ütles Houtkooper Reutersile. "Meil on vaja teha täiendavaid uuringuid, et teha kindlaks, mis tüüpi mikroobidega on tegemist ning kas nad võiksid olla kuidagi Maa elustikuga seotud. On võimalik, et elu transporditi miljardite aastate eest Marsilt Maale või vastupidi".
Selliste spekulatsioonide juured ulatuvad aega, kui Antarktikast leiti Marsilt pärit meteoriit, mille detailsemal uurimisel tundus, et ta sisaldas mingi bakteriaalse organismi kivistist. Hiljem on see interpretatsioon küll kahtluse alla seatud.
Enamik teadlasi on seisukohal, et päikesesüsteem on meie lähiümbruses elutu, sest tingimused on elu eksisteerimise jaoks lihtsalt ebasobivad. Viimasel ajal on aga ka Maalt leitud elu sellistes ekstreemsetes tingimustes, mida varem võmalikuks ei peetud ning see ongi elu otsijatele uut lootust on andnud.
Houtkooperi arvates võiks Marss olla koduks just sellistele ekstremofiilidele. Näiteks vesinikperoksiidi ja veega täidetud rakud suudaksid vältida Marsi karmides tingimustes külmumist, sest vastav segu toimiks loodusliku antifriisina. Nad oleksid täiesti võimelised eksisteerima tingimustes, kus temperatuur võib langeda –150 kraadini.
Houtkooper usub, et eluvormide esinemine võib olla seletamatu hapniku ja süsinikdioksiidi kontsentratsioonide tõusu põhjustajaks Vikingi kogutud proovides. Tema oletuse kohaselt vabanesid need gaasid bakterite lagunemisel.
Teadlased loodavad saada täiendavaid andmeid järgmisel aastal, kui Marsi põhjapooluse lähedal maandub NASA Phoenix Polar Lander.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele