Üle kolmekümne aasta eest kogutud andmete
interpreteerimisel saadud tulemused lubavad oletada, et Marsi pinnas ei pruugi
olla elutu.
Tundus, et elu otsingud Marsil on leidnud lõpu, kui 1976. aastal NASA Vikingi programm ei suutnud Marsil leida elust mingeid jälgi.
Sellele vaatamata tuli Joop Houtkooper Giesseni ülikoolist välja teooriaga, et Marsi elu võib olla veidram kui siiani arvatud ning põhineda vesinikperoksiidil. Tema analüüside kohaselt võiks 0,1 protsenti Marsi pinnasest olla selliste eluvormide poolt mõjutatud. See on umbes võrreldav biomassi hulgaga Antarktika kuivas ja külmunud pinnases.
"Üks tuhandik ei olegi nii väike arv," ütles Houtkooper Reutersile. "Meil on vaja teha täiendavaid uuringuid, et teha kindlaks, mis tüüpi mikroobidega on tegemist ning kas nad võiksid olla kuidagi Maa elustikuga seotud. On võimalik, et elu transporditi miljardite aastate eest Marsilt Maale või vastupidi".
Selliste spekulatsioonide juured ulatuvad aega, kui Antarktikast leiti Marsilt pärit meteoriit, mille detailsemal uurimisel tundus, et ta sisaldas mingi bakteriaalse organismi kivistist. Hiljem on see interpretatsioon küll kahtluse alla seatud.
Enamik teadlasi on seisukohal, et päikesesüsteem on meie lähiümbruses elutu, sest tingimused on elu eksisteerimise jaoks lihtsalt ebasobivad. Viimasel ajal on aga ka Maalt leitud elu sellistes ekstreemsetes tingimustes, mida varem võmalikuks ei peetud ning see ongi elu otsijatele uut lootust on andnud.
Houtkooperi arvates võiks Marss olla koduks just sellistele ekstremofiilidele. Näiteks vesinikperoksiidi ja veega täidetud rakud suudaksid vältida Marsi karmides tingimustes külmumist, sest vastav segu toimiks loodusliku antifriisina. Nad oleksid täiesti võimelised eksisteerima tingimustes, kus temperatuur võib langeda –150 kraadini.
Houtkooper usub, et eluvormide esinemine võib olla seletamatu hapniku ja süsinikdioksiidi kontsentratsioonide tõusu põhjustajaks Vikingi kogutud proovides. Tema oletuse kohaselt vabanesid need gaasid bakterite lagunemisel.
Teadlased loodavad saada täiendavaid andmeid järgmisel aastal, kui Marsi põhjapooluse lähedal maandub NASA Phoenix Polar Lander.
Seotud lood
Marsi pinnasest eralduvad metaanivoolud
annavad teadlastele lootust, et külmunud pinnase all võivad algelised eluvormid
olla siiski säilinud.
Mitmest Marsi piirkonnast on leitud
mineraale, mis levinud Marsi minevikukäsitluse kohaselt ei tohikski seal
esineda. Mineraalid elasid üle väga raske happelise perioodi, mistõttu usuvad
teadlased, et ka Marsil esinenud elu võis sellega hakkama saada.
Maal asuvate ekstreemsete elupaikade ja
organismide uurimine viib meid lähemale teistel planeetidel leiduvate veidrate
ja ootamatute eluvormide leidmisele.
Briti teadlased on veendunud, et veel
lähema kümne aasta jooksul õnnestub leida elu ka väljaspool meie
päikesesüsteemi.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.