Rämpspostitaja teenis 170 000 krooni nädalas

Enda väitel teenis ta nädalas 113 000 kuni 170 000 krooni, see teeb aastas ligi 17 miljonit krooni. Kogu raha hoiab ta kastides kahekümnedollarilistes kupüürides. Mida tõhusamalt ta suutis rämpspostitada, seda rohkem raha see sisse tõi. "Ma lähen oma tegude pärast põrgusse," ütles ta ettekande ajal, vahendas MacWorld.

Samuti kergitas ta pisut katet oma töömeetoditelt, kuidas ära petta erinevaid turvasüsteeme, kuidas kujundada rämpsmeile selliselt, et need paistaksid ehtsatena.

Kuid tema tulevikuennustus oli nukker. Rämpspost ei kao kuhugi ning muidugi pole selles tema sõnul süüdi mitte need, kes selliseid kirju saadavad. Süüdi on inimesed, kes rämpskirjades olevaid linke avavad. See muudab kirjade saatmise endiselt heaks turundusnipiks ning seega ei maksa lootagi, et neist õnnestub vabaneda. "Ka kümne aasta pärast saame me rämpsposti," ütles ta.

Kui ta oma tööd alustas oli ta keskkoolist väljavisatud 17-aastane nooruk, ametiga tegi ta lõpparve 22-aastaselt. Inimesed, kelle meiliaadresside kohta oli teada, et nende vahendusel oli ostetud antidepressante, said näiteks ravimiäri rämpsposti.

Ta tegi kümnetunniseid tööpäevi, uurides, kuidas saata rämpsposti ning hiilida mööda filtritest. Enamus rämpspostifiltreid suudab olla 99 protsenti efektiivsed, ülejäänud läbilipsamised õnnestusid näiteks siis, kui kirja välisilmet muuta nii, et filter pidas seda õigeks.

Esimese sammuna sai ta kokkuleppele netikaupmehega, kes tahtis oma tooteid müüa. Seejärel muretses ta aadressid, kuhu kirjad saata. Siis riputas ta üles võrgukülje, mille link pandi rämpsmeili, et suunata ostja edasi kaupmehe veebiküljele. Raha sai Ed vastavalt sellele, kui palju kundesid selle lingi kaudu tehinguni jõudis. Näiteks ravimiäris sai postitaja endale poole ravimi eest makstud rahast.

Rämpsmeilid saatis laiali häkkerite poolt viirustega zombideks muudetud arvutivõrk. Kirjade saatmiseks tuli sellise võrgu kasutamise eest renti maksta.

Väljasaadetud kirjadest umbes ühele protsendile järgneb mingi vastus. Kuid ühe kampaania käigus oli reageerijaid lausa kolmandik. Mis toode see oli? Täiskasvanumeelelahutus, mis kujutas riides naisi õhupalle purustamas.

Kui rämpspostitamisega teenitud raha hulk hakkas jõudma suurte kogusteni, tekkis probleem. "Päris keeruline on minna baaris naise juurde ning öelda, et ma teen raha saates laiali peenisepikenduskirju," ütles Ed. Enda rahustuseks kinnitas ta endale, et rämpspostitamine pole vargus, kuigi ta oli teadlik sellest kui haige nähtus on rämpspost.

Umbes üheksa miljonit ameeriklast on ravimisõltuvuses ning netist mustalt turult ravimeid ostes ei vaja nad retsepti. Tihti on sellised ravimid lahjemad või toimeaine on asendatud millegi muuga. Hiinast ja Indiast tuuakse USAsse müüki lausa kodus valmistatud tablette.