Interneti suhtluskeskkonnad Facebook
või Orkut sisaldavad nii palju infot inimeste isiku kohta, et need andmed on
hakanud paeluma organiseeritud küberkuritegevust.
Suhtluskeskkondade kõrval on huviobjektiks ka mängukeskkonnad, kus paljud mängijad lisaks mängimisele ka omavahel suhtlevad, teatas The Times.
Keskkondadesse ülesriputatud info on veebisulidel abiks uute rünnete ettevalmistamisel, hoiatab arvutiturvafirma Symantec. Suhtluskeskkondades leiduv info pole tavamõistes konfidentsiaalne - töökoht, hobid või näiteks see, mida inimesed armastavad nädalavahetusel ette võtta. Seda ära kasutades saab aga rämpsposti saata palju täpsemini - meelitades pealtnäha ehtsa e-mailiga inimese lõksu.
Netisulide tegevust iseloomustab Symanteci sõnul aina kasvav professionaalsus ning lihtsast häkkerlusest on aina enam saamas majandusharu, kus liiguvad miljardid dollarid. Samuti on aina keerukamaks muutunud küberkurjategijate arsenal: näiteks saab üles seada paljusid lõksudega varustatud veebikülgi üheaegselt ning virtuaalsete mängukeskkondade kasutajakontosid kasutatakse rahapesuks.
"Veeb 2.0-tehnoloogia puhul ei ole tavaks need turvalisusnõuded, millega me oleme harjunud tavaliste veebikeskkondade puhul. Nii ei anna need keskkonnad turvahoiatusi, kui kasutajad lisavad oma lehele uut infot," ütles Symanteci turvavaldkonna direktor William Beer.
Facebooki keskkonnas võib suli esineda näiteks juristina ning lisada kirja viiteid üritustele, millest inimene ise on oma profiilis kirjutanud. Nii tundub kirja saajale, et tegu on ehtsa kirja, mitte rämpspostiga.
Samuti on aina rohkem levinud virtuaalkeskkondades valekontode avamine, et nende abil raha pesta. Symantec hindab sellise äri käibeks üle 10 miljardi dollari aastas.
Mängukeskkondades osaleb üle maailma 217 miljonit inimest ning neid inimesi ohustavad nn soodustustepakkujad, kes tegelikult sokutavad arvutisse pahavara, mis saadab kõik klahvivajutuste salvestused kurjategijatele.
Endiselt on kõige levinum pettusteliik siiski krediitkaardipettused. Niinimetatud zombiarvutite hulk, mis saadavad laiali rämpsposti ja pahavara on siiski langenud - tänavu esimese poolaastaga 17 protsenti langust. Erineva sisuga lõkssõnumeid tuvastas firma selle ajaga 196 860, selles vallas on tõus olnud 18 protsenti.
Veel teatas Symanteci raport, et maailma zombiarvutite võrkudest 29 protsenti asub Hiinas. Microsofti Internet Explorer on endiselt kõige ebaturvalisem veebilehitseja, 2007. aasta esimesel poolel registreeritud 105st turvaaugust 39 leiti Explorerilt. Siiski on aastaga toimunud edasiminek, mullu samal ajal oli Exploreril 54 turvaauku.
Seotud lood
Rootsis avastati jultunud skeem, kuidas
kurjategijad olid väga lähedal, et Swedbanki miljonite võrra vaesemaks teha.
Soome infoturbetarkvaratootja F-Secure
viirusetõrje labori juht Mikko Hyppönen ütles, et Eesti vastu peale
aprillirahutusi tehtud küberrünnakud olid väga erandlikud nii motiivi kui tausta
poolest.
Ligi miljoni rämpspostmeili põhjal tehtud
uuring tõi välja selle tüütu kirjadevoo nõrkuse. Selgub, et paljudes kirjades
leiduvad veebilingid osutavad kõik vaid käputäiele serveritele.
Google poolt välja töötatud uus süsteem
võimaldab arendajatel kasutada samu rakendusi erinevates sotsiaalsetes
suhtluskeskkondades.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.