- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,05%272,79
- OMX Riga−0,15%874,26
- OMX Tallinn−0,46%1 752,26
- OMX Vilnius−0,1%1 048,12
- S&P 5000,38%5 995,54
- DOW 300,59%43 988,99
- Nasdaq 0,09%19 286,78
- FTSE 100−0,84%8 072,39
- Nikkei 2250,3%39 500,37
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,93
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%104,61
- OMX Baltic−0,05%272,79
- OMX Riga−0,15%874,26
- OMX Tallinn−0,46%1 752,26
- OMX Vilnius−0,1%1 048,12
- S&P 5000,38%5 995,54
- DOW 300,59%43 988,99
- Nasdaq 0,09%19 286,78
- FTSE 100−0,84%8 072,39
- Nikkei 2250,3%39 500,37
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,93
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%104,61
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rämpspostiäri nõrgad kohad on leitud
Ligi miljoni rämpspostmeili põhjal tehtud
uuring tõi välja selle tüütu kirjadevoo nõrkuse. Selgub, et paljudes kirjades
leiduvad veebilingid osutavad kõik vaid käputäiele serveritele.
Seega on teoreetiliselt võimalik rämpsposti probleemist lahti saada, kui neile serveritele blokeering peale panna, kirjutas New Scientist.
Niisiis ei ole suurt mõtet üritada aina täiustada meilikasti rämpspostifiltreid või blokeerida meiliaadresse.
California ülikooli teadlased Geoff Voelker ja Chris Fleizach võtsid vaatluse alla rämpskirjade taga peituva võrgustiku.
Nad uurisid läbi rohkem kui miljon rämpsmeili, mis koguti 2006. aastal ühe nädala jooksul. Kirjades oli 2334 firma reklaami, alates igati seaduslikust ärist kuni täiesti räpaste pettusskeemideni.
Kirjade saatjaiks olid enamasti viirusega nakatunud arvutid, mida kaugjuhtimise teel pandi rämpskirju postitama. Aga kui teadlased vaatasid kirjades leiduvaid linke, selgus, et 94 protsenti meile suunas ühe veebiserveri juurde. Hullem veel, 57 protsenti kirjades leiduvatest linkidest viis ühele USAs serveris asuvale veebiküljele.
See näitab rämpspostiäri nõrkust, ütles Fleizach. Tavapärane meiliaadresside blokeerimine ei anna tulemust, sest 93 protsenti rämpsposti saatvatest aadressidest on kasutusel vaid korra.
IBMi rämpspostivastase võitluse juht ja strateeg Nathaniel Borensteini sõnul osutab see uuring uutele võimalustele, kuidas spämmijate elu raskeks teha. "See ei lõpeta rämpsmeilide tulva koheselt, aga see võtab sel äril mõneks ajaks tuure maha ning seda polegi nii vähe."
Analüüs andis teisigi huvitavaid tulemusi. Vaid 30 protsenti kirjadest sisaldas aktiivset veebilinki, veel 2005. aastal oli aktiivne link 85 protsendis kirjadest. Ilma lingita kirjade abil üritati näiteks mõne aktsia väärtust suurendada, innustades inimesi sellesse oma raha paigutama. Üle poole rämpskirjadest sisaldas viirust, mis nakatab arvuti ise rämpskirju saatma.
Paljud lingid sisaldasid infot rämpspostitaja kohta, sest nemad saavad kirjade abil tekitatud netiliiklusest tasu.
Seotud lood
Teatud tähtedega algavatele e-posti
aadressidele tuleb rohkem rämpsposti kui mõne teise tähega algavatele
aadressidele, leidis Suurbritannia Cambridge’i ülikooli teadlane Richard
Clayton.
Interneti suhtluskeskkonnad Facebook
või Orkut sisaldavad nii palju infot inimeste isiku kohta, et need andmed on
hakanud paeluma organiseeritud küberkuritegevust.
Paljudes kirjakastides moodustavad
rämpsmeilid tänasel päeval valdava enamuse. Ajab vihale? Tegelikult saab spämmi
vastu võidelda ka muud moodi, kui ainult hambaid kiristades kirju kustutada.
Google on välja tulnud kalkulaatoriga, mis
arvutab kokku, kui palju läheb ettevõttele aastas maksma töötajate
postkastidesse saabuv rämpspost.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.
Enimloetud
3
- PRO
Ligi 1400 ettevõtte juhi poolaasta prognoos
Viimased uudised
Hetkel kuum
- PRO
Ligi 1400 ettevõtte juhi poolaasta prognoos
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
