Mõni päev tagasi Brasiilia lennukiga
toimunud õnnetuses sai surma peaaegu 200 inimest. Lennufirmade väitel ei ole
vahet, kuhu sa lennukis istud – õnnetuse korral on ellujäämise tõenäosus
igal pool sama. Kui aga analüüsida 36 aasta jooksul toimunud lennuõnnetusi,
selgub, et nad eksivad. Lennuki tagaosas on suurem tõenäosus ellu jääda.
Mitmed eksperdid on väitnud, et lennukis istekoha valimine on loterii – kui õnnetus juhtub, on kõik samas seisus. Võrguajakirja Popular Mechanics andmetel on aga tegemist müüdiga – ekspertide arvamus ei põhine statistikal. Lennuõnnetuste andmeid uurides selgus, et mida tagapool reisija istus, seda suurem oli tõenäosus, et ta jäi õnnetuses ellu. Sabaosas reisinud inimesed jäid õnnetuses ellu 40 protsenti suurema tõenäosusega kui esiridades istunud.
Uurimuses analüüsiti kõiki Ameerika Ühendriikides alates aastast 1971 toimunud reisilennuõnnetusi, kus oli nii ellujääjaid kui hukkunuid. Selliseid õnnetusi oli kokku 20.
11 õnnetuses 20 läks tagaosas istunutel selgelt paremini. Ainult viies õnnetuses oli eelis eespool istunutel. Kolmes õnnetuses selget mustrit ei ilmnenud. Ühe õnnetuse andmetest ei suudetud istekohti välja selgitada.
Üheteistkümnes õnnetuses, kus tagaolijatel oli eelis, oli erinevus ellujäämuses hämmastav. Näiteks kahes paarikümneaastataguses õnnetuses – Air Florida 1982. aastal ja Eastern 727 1972. aastal – istusid käputäis ellujäänuid kõik paaris tagumises reas. Ja kui lennukil United DC-8 lõppes keset lendu kütus 1978. aastal, istusid kõik seitse hukkunud reisijat esimeses neljas reas.
Huvitaval kombel toimusid kõik eespoolreisijaid soosinud õnnetused aastatel 1988–1992. Näiteks 1989. aastal toimunud United DC-10 õnnetuses istus suurem osa 175 ellujäänud reisijast tiibadest eespool.
Kui olid saadaval ka detailsemad istumiskaardid, leiti ellujäämistõenäosus reisijateruumide osade kaupa. Jälle esines selge trend: tagumistes kabiinides oli suurim ellujäämistõenäosus – 69 protsenti. Tiiva kohal olevas ja tiiva ees olevas kabiinis oli tõenäosus 56 protsenti, kõige eesmises kabiinis aga vaid 49 protsenti.
Tegelikult on lennuõnnetuse tõenäosus väga väike. Ja väga suuri erinevusi nendes ellujäämisprotsentides siiski pole, eriti kui arvesse võtta, et analüüs on teostatud vaid 20 õnnetuse andmete põhjal – juhuse roll jääb siiski liiga suureks, et midagi surmkindlalt väita. Kui aga siiski tahad end lennukis pisut kindlamalt tunda, liigu pealegi tahaotsa.
Seotud lood
Kõik varahommikul Türgi edelaosas alla
kukkunud lennuki pardal viibinud inimesed hukkusid, ütles lennukompanii juht BBC
Newsile.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.