Eesti Energia võib kaaluda hinnatõusu

"Välistada seda tõesti ei saa," tunnistas Eesti Energia keskkonnajuht Tõnis Meriste. "See, kas elekter kallimaks läheb, oleneb sellest, kui palju kvooti ostma peab," ütles ta, kuid nentis, et praegu on selle teema üle vara spekuleerida, sest kvoodisüsteemis olevatele ettevõtetele pole riik veel mingeid mahte määranud.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo spetsialisti Karin Radiko sõnul peavad vähemalt alguses kõik ettevõtjad kärbetega arvestama. "Kuna komisjoni otsuses on 50 protsenti lõikamist, siis peaksid kõik ettevõtted ka arvestama, et nende taotlustes tuleb kärpimisi üsna suures mahus," ütles ta.

2008. aastal algavaks uueks kauplemisperioodiks kinnitas Euroopa Komisjon Eestile soovitud 24,4 miljoni tonnise heitkoguse asemel aastas hoopis 12,7 miljonit tonni. Ainuüksi Eesti Energia soovis algavaks perioodiks 17 miljonit tonni CO2-kvoote aastas. Eesti riik kaebas Euroopa Komisoni otsuse kohtusse.

Kohtuasjaga tegeleva välisministeeriumi Euroopa Liidu kohtu büroo direktori Lembit Uibo sõnul pole lähiajal lahendust oodata. "Enamasti võtavad need umbes kaks aastat aega ja enne 2008. aastat kindlasti midagi ei muutu," ütles Uibo.

Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik loodab riigi abile. "Eeldades, et riigile on elektri hind väga tundlik teema, siis võib loota, et seda kvooti antakse meile ikka nii palju, et see kataks ära kodumaise tarbimise jaoks vajaliku tootmise," ütles Kaasik. "On tõenäoline, et kui jaotuskava jääb esialgsel kujul kehtima, siis ei müü me mingisuguseid kvoote, vaid ostame hoopis sisse."

Eesti Energiale ei tähenda saastekvootide kärpimine mitte ainult võimalikku tootmise kallinemist, vaid ka kasumi vähenemist poole võrra, sest kahe möödunud aastaga on ettevõte teeninud saastekvootide müügilt 2,7 miljardit krooni kasumit.

Hinnatõusuga on arvestanud ka teised ettevõtted. "Euroopa Komisjon on võtnud baasiks 2005. aasta, mil meil oli kaks tsemendiahju. Nüüd on meil neid kolm, kuid kehtiva määraga tuleb kvoote sisse osta, mis omakorda tähendab toodete hinnatõusu," rääkis ASi Kunda Nordic Tsement tegevjuht Eino Tapio Aura.

Kalevi suuromanik Oliver Kruuda leidis, et hinnatõusu ei saa kvootide piiramisega põhjendada: "Kuna Eesti Energial on akumuleeritud kasumit 4 miljardit krooni, siis selle pealt oleks arvatavasti võimalik ka seda üleminekut mõistlikult teha, mitte selles valguses tulla hinda tõstma."

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts loodab, et kohtuasi Euroopa Komisjoniga leiab rahuldava lahenduse veel sellel aastal.

"Euroopa Komisjoni kvootide väga suur kärbe tähendaks, et meie majandusele pandaks peale täiendavad kulutused, mistõttu meie majanduse konkurentsivõime natuke väheneks. Kuid ega Eesti majandus sellepärast kokku ei kuku. Eesti inimene mõtleb midagi välja," lisas Parts

Muidugi võib tema sõnul rääkida ka hinnatõusust. "Võib-olla läheb nii, et saastekvootide kärpimise tõttu hinnatõusu ei tule üldse. Minu ettekujutus selline olekski, sest loomulikult poleks õige, kui kõik tarbijad peaksid sellepärast maksma kõrgemat hinda. Selle mõju majandusele oleks kindlasti negatiivne," selgitas minister.