Tööstress viib noored depressiooni

Psühhiaatrid vaatlesid ligi tuhandet oma tööelu alguses olevat noort ning leidsid, et iga kahekümnendat võib otseselt töö tõttu tabada tõsine depressioon või ärevushäire, kirjutas The Guardian.

See on esimene kord, kui on õnnestus tõestada selge seos stressirohke töö ja viletsamaks muutunud vaimse tervise vahel. Enne tööelu algust polnud neil noortel vaimse tervise probleeme diagnoositud.

Varasemad Euroopas ja USAs tehtud uuringud on näidanud, et viimasel kahekümnel aastal on tööalane stressi kasvuga koos sagenenud ka depressiooni esinemissagedus.

Londoni King's kolledži psühhiaatriainstituudi teadlased kutsuvad tööandjaid märkama töökohtadel kroonilise stressi tundemärke. Suurbritannia firmad kaotavad depressiooni ja ärevushäirete tõttu langenud tootlikkuse tõttu aastas 12 miljardit naelsterlingit.

Psühhiaatrid küsitlesid 972 töötavat naist ja meest Uus-Meremaalt, kes sündimisest peale on olnud osalised suures meditsiiniuuringus. Kõik küsitletud on 32-aastased. Ametite valik oli lai: alates politseinikest ja poliitikutest ning lõpetades ajukirurgi või prügiauto juhiga.

Nõudlikemate ametite pidajate puhul näitas uuring nii depressiooni kui ärevushäirete osakaalu tõusu - neid esines 14 protsendil naistest ning 10 protsendil meestest. 45 protsenti häiretest oli otseses seoses tööstressiga.

"Tööstress põhjustab tervetel noortel inimestel diagnoositavat depressiooni ja ärevushäireid. Kõrge stressiga ametites on depressioonirisk kaks korda kõrgem kui kohtades, kus töö pole nii nõudlik," ütles epidemioloog ja üks uuringu autoritest Maria Melchor. Uuringu kokkuvõte ilmub ajakirjas Psychological Medicine selle kuu numbris.

Depressiooni esineb rohkem naistel. Riski all on just sünnitamiseas naised, mis võib viidata sellele, et naissuguhormoonil östrogeenil on depressiooni põhjustamises oma roll, ütles professor Terrie Moffitt.

Kuigi võiks eeldada, et kõige stressirohkemad ametid on linna valgekraedel, ei pidanud see paika. Kõige suurem stress oli näiteks suurte restoranide peakokkadel, ilmselt oli siin põhjuseks asjaolu, et toit peab valmima täpselt kindlaks ajaks ning iga tehtud viga satub kohe suure avaliku tähelepanu alla.

Kõige stressirohkemad ametid olid: restoranide peakokad, õpetajad, tapamajatöölised, ehitustöölised ning tippjuhid.

Vähem stressi all kannatasid postiljonid, raamatukoguhoidjad, juuksurid, raamatupidajad, juriidilised nõustajad ning logopeedid.