Stressirohke töö mõjutab otseselt
inimkehas toimuvaid biokeemilisi protsesse, mis omakorda suurendavad
südamehaiguste riski.
Ajakirjas European Heart Journal ilmunud artikkel kirjeldab uuringut, milles jälgiti üle kümne tuhande Briti avaliku teenistuja tervist.
Alla 50-aastased, kes hindasid oma tööd stressirohkeks, haigestusid 70 protsenti suurema tõenäosusega südamehaigustesse kui need, kes hindasid oma tööd stressivabaks, teatas BBC.
Stressirohke töö tegijatel oli ka vähem aega kehalisteks harjutusteks ning korralikult söömiseks, aga lisaks sellele leidsid teadlased, et nende kehas oli stressi tõttu toimunud olulisi biokeemilisi muutusi.
Uuring, milles vaadeldi erinevatel ametikohtadel töötavaid riigiametnikke – tippjuhtidest käskjalgadeni – algas juba 1960ndatel aastatel, käesoleva uuringu võrdlusrühma on jälgitud 1985. aastast alates.
Töötajatelt paluti rääkida, mida nad oma tööst arvavad. Lisaks jälgiti, kuidas varieerub pulsisagedus, vererõhk ning veres leiduva stressihormooni kortisooli hulk. Samuti kogusid teadlased andmeid inimeste toitumise, kehalise tegevuse, suitsetamise ning joomisharjumuste kohta.
Hiljem jälgiti, kui paljudel küsitletutest oli tekkinud südamereuma, palju oli üle elatud infarkte ning kui palju oli olnud infarktisurmi.
Uuringu juht, Tarani Chandola Londoni University kolledžist ütles, et 12 aastat pärast uurimisrühma jälgimise alustamist oli ilmne: krooniline tööstress ning südamereuma olid seotud, seda eriti alla 50-aastaste meeste ja naiste puhul. Pensioniikka jõudvate puhul oli see seos väiksem.
Põhjusi oli mitmeid. Esiteks sõid inimesed, kes väitsid end tegevat stressirohket tööd, ka vähem puu- ja juurvilju ning tegelesid vähem spordiga. Samas ei ilmnenud selle uuringu puhul, et selles rühmas oleks olnud rohkem alkoholiprobleeme. Elustiil oli haiguse väljakujunemise puhul igal juhul võtmetähtsusega, järeldasid teadlased.
Kuid lisaks elustiilile on olulised veel bioloogilised mehhanismid, mis viivad stressist haiguse tekkeni. Need mehhanismid toimivad sõltumata sellest, milline on inimese elustiil.
Stress mõjutab närvisüsteemi mehhanisme, mis kontrollivad südamerütmi. Stressiametite pidajatel olid nõrgemad südamerütmi reguleerivad impulsid.
Stress häiris ka neuroendokriinsüsteemi, kus vabanevad hormoonid. Sellele viitas asjaolu, et murelikel töötajatel oli hommikuti veres kõrgem stressihormooni tase.
Kui varem on sarnased uuringud viidanud seaduspärale, et madalamatel ametikohtadel töötajatel on haigestumise risk suurem, siis selle uuringu käigu selgus, et stress mõjus kõigile ühtmoodi ning asukoht ametiredelil ei mängi olulist rolli.
Seotud lood
Halb töökorraldus ja puudulikud
juhtimisoskused ning sellega seotud stress mõjutavad tervist enam kui töötajate
elustiil, selgub suurest Rootsis läbi viidud uuringust.
Noortel töötajatel, kes peavad
stressirohket ametit, on kaks korda suurem depressiooni või ärevushäire risk,
selgus värskest Briti uuringust.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.