• OMX Baltic0,34%291,28
  • OMX Riga0,34%875,46
  • OMX Tallinn0,28%1 827,28
  • OMX Vilnius0,52%1 140,51
  • S&P 5000,65%6 110,85
  • DOW 30−0,01%44 875,84
  • Nasdaq 1,18%19 914,96
  • FTSE 1000,31%8 673,96
  • Nikkei 2250,15%39 572,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%102,6
  • OMX Baltic0,34%291,28
  • OMX Riga0,34%875,46
  • OMX Tallinn0,28%1 827,28
  • OMX Vilnius0,52%1 140,51
  • S&P 5000,65%6 110,85
  • DOW 30−0,01%44 875,84
  • Nasdaq 1,18%19 914,96
  • FTSE 1000,31%8 673,96
  • Nikkei 2250,15%39 572,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%102,6
  • 10.08.07, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nädal Peeter Raidla pilgu läbi

Läinud nädala lõpus pärast Delfi ostmist kinnitas Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik, et see tehing pole ämbrisseastumine. Ehkki mul on paha seda öelda - tunnen Luike ja tema praegust tegevjuhti Priit Leitot juba aastaid -, kajab minu kõrvus vali ämbrikolin. Ning selle põhjus ei peitu mitte ostus endas, vaid ostuhinnas (846 miljonit krooni).
Nagu ilmneb Ekspress Grupi börsiteatest, pole Delfi omanik Interinfo Baltic OÜ enam kaugeltki see, mida näitab ettevõtte 2006. aasta aruanne. Kõik muud osalused peale Delfi ning selle Läti ja Leedu tütre on Interinfo Balticust tänaseks välja viidud. Interinfo Baltic hindas oma aastaaruandes Delfi osakaalu tütarettevõtetesse tehtud investeeringutes 0,2 protsendi peale. Tõsi, Belgia, Rootsi ja Soome taustaga Interinfo omanike aruandluse metoodikast on raske sotti saada. 2004. aastal MicroLinkilt 84 miljoni krooniga ostetud Delfi hinnati raamatupidamise eeskirjade põhjal järgmisel aastal ümber - Delfi netovara hinnati õiglaselt 9 miljoni ja nn firmaväärtus (peamiselt maine) 77 miljoni krooni peale. 2006. aasta lõpuks jäi sellest alles vaid 473 000 krooni ning Delfi väärtus nimetati korrigeeritud soetusmaksumuseks. Firmaväärtus oli aga kahanenud nullini.
Delfi 2006. aasta aruanne pole veel äriregistrisse jõudnud. 2005. aasta seis on aga kesine. Kui 2004. aasta lõppes 2,9 miljoni krooni suuruse kahjumiga, siis 2005. aasta lõpetati 2,3 miljoni kroonise puhaskasumiga. 2006. aasta alguseks oli puhaskahjumiks kogunenud veidi alla 27 miljoni krooni. Tõsi, Delfi aruanded on konsolideerimata ning Läti ja Leedu tütar kajastuvad neis pikaajaliste investeeringute all kogusummas 7,7 miljonit krooni. Sestap lähevadki siintoodud andmed lahku Ekspress Grupi poolt börsile edastatud andmetest, mis on konsolideeritud. Samas ei maksa unustada, et nii Eesti, Läti kui ka Leedu Delfi kõik aktsiad olid enne müümist pankadele panditud ning sugugi mitte ilusast elust.
Kui oletada, et Delfi teenib kõik järgnevad aastad vähemalt sama palju kui 2006. aastal (24 miljonit krooni), kulub kogu ostuhinna tagasiteenimiseks 35 aastat. Need asjaolud panevadki Luige ämbrid kolisema.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar püüab isegi oma juhiloast ilmajäämist näidata kangelassaagana. Ei otsinud välja küll täpseid tsitaate, kuid Savisaar ütles midagi sellist: "Ma ületasin kiirust puhkusel olles ja oma isikliku autoga sõites, mitte nagu peaminister Ansip." Tema heroilisust jagub ka muudesse valdkondadesse: "Kui oleksin peaminister, siis Eesti Raudtee ei oleks praegusse olukorda sattunud." Andes mõista, et oleks tema võimu juures, poleks Venemaa Eestit ahistama hakanud. Justkui tõeline Kalevipoeg, kes suudab nii sortsidega võidelda kui ka Venemaal laudade järel käia.
Lõppeval nädalal andis positiivse tõuke eestlaste ja venelaste suhete parandamisse Ukraina taustaga Eesti ärimees Viktor Levada. Talle kuuluv FC Levadia andis väärilise lahingu Serbia punatähtedele ning staadionil juubeldasid kaunite väravate tunnustuseks kõrvuti nii siinsed venelased kui ka eestlased, andes aimu tegelikust lõimumise seisust. Võib vaid oletada, mis juhtunuks siis, kui too mängu alguse 100protsendiline võimalus oleks kah väravaks löödud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 11:35
Ettevõtete territooriumid peidavad endas palju tuleohutusriske – kuidas neid maandada enne, kui käib päriselt „pauk“?
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele