Endiselt kuum majandus ja peatselt ees
seisvad Läti Panga presidendi valimised, on taas sütitanud lati
devalveerimishirmu.
Veebruarikuine Läti rahvusvaluuta müügipaanika sai alguse Stockholmi majanduskooli Riia esinduse teadlase Morten Hanseni artiklist, mis arutles Läti lati devalveerimise üle ja millele järgnenud arutelu kasutasid osavalt ära väikespekulandid, kirjutas Äripäev. Sulide levitatud devalveerimist ennustavad tekstisõnumid tõstsid kurioossel nädalavahetusel euro nõudlust kolm korda ja vahetuskurss tõusis lubatud piirini. Nii Läti Pank kui ka valitsus eitasid taolist plaani ja süüdlased vahistati.
Nüüd on teema taas esile kerkinud, kuna mõne kuu pärast seisavad ees Läti Panga uue presidendi valimised. Praegune president Ilmars Rimševics on lubanud, et tema ajal latti ei devalveerita. Igasugused otsused lati suhtes on Läti Panga ainupädevuses. Samas levib osa poliitiliste jõudude seas arvamus, et teema tasub kaalumist, mistõttu Rimševicsit, keda peetakse jäärapäiseks, võidakse tagasi mitte valida.
Läti latt on küll seotud euroga ja selle kurss on fikseeritud, kuid on lubatud kõikumine üks protsent ehk vahemikus 0,6958-0,7099. Läti Pank saab toetada latti seni, kuni neil jätkub reserve. Vastavalt euroga ühinemiseks vajaliku vahetuskursimehhanismi ERM-2 (Exchange Rate Mechanism) standardile võib kõikumine olla kuni 15 protsenti.
Just taolise muudatuse sisseviimise üle on hakatud spekuleerima, sest Läti jooksevkonto puudujääk ei näita kahanemise märke ning kallis latt pärsib ekspordi kasvu. Odavam latt aitaks viga parandada. Lisaks oli inflatsioon juulis rekordilised 9,5 protsenti ja palgad kasvasid esimeses kvartalis ligi kolmandiku võrra.
Läti Panga kinnitusel devalveerimiskava ei ole ja kuulujutte nad ei kommenteeri.
Seotud lood
Läti peab ohjama palkade edasist kasvu, et
vältida suuremat riigieelarve defitsiiti, mis ohustab Läti raha lati
stabiilsust, ütles riigi peaminister Ivars Godmanis
Bloombergile.
Riia majandusülikooli teaduri Morten Hanseni sõnul
tuleb Läti latti devalveerida kui inflatsioon jätkub praeguses tempos, kirjutab
Postimees.
Läti peaminister Aigars Kalvitis lükkas
tagasi süüdistused nagu oleks Läti valitsus vastutav riigi
inflatsiooniprobleemide eest.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.