Läti suured ja võimsad kaubandusketid on
hirmul, kuna, kuna valitsusel on plaanis neid piirama hakata.
Eelmisel nädalal valitsuses heakskiidetud konkurentsiseaduse muudatused keelavad 25protsendist turuosa omavatel kauplejatel muu hulgas ebaõiglaselt ja põhjendamatult hindu kehtestada ja partneritele kohustusi panna, kirjutas
Äripäev. Lätlased tahtsid turgu valitsevaks ettevõtteks kuulutada ka 70 miljoni latise ehk 1,6 miljardi kroonise käibega kaubandusettevõtteid, kuid see säte ei läinud Euroopa Liidus läbi.
Läti kaubandusketid on vihased. "Seaduseelnõu on eelkõige ebaõiglane kauplejate suhtes. Muudatused diskrimineerivad supermarketeid ja annavad eelise tarnijatele," teatas ajakirjandusele Läti Kaubanduse Assotsiatsiooni esimees Henriks Danusevics, kelle sõnul ohjavad muudatused just inflatsiooni.
Danusevicsi selgitusel on viimastel aastatel tootjahinnad tõusnud kiiremini kui poehinnad. Nii kallinesid munad viimase kolme aastaga kaubanduskettidele 26 protsenti, aga poehind tõusis ainult 16 protsenti. Jahu puhul on samad arvud 21 ja 4,5 protsenti.
Henriks Danusevics, Läti Kaubanduse Assotsiatsiooni esimees "Arvatakse, et kaubandusketid dikteerivad mängureegleid, kuigi tihti seavad just tootjad ise meile reegleid," ütles Rimi Balticu juht Antonio Soares.
Seotud lood
Soome konkurentsiamet on asunud uurima
kahtlust metsaomanike suhtes hinnakokkuleppega konkurentsi rikkumises, edastas
YLE Uutiset eile.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.