Valitsus kustutas tervelt hulgalt
kaitsepolitsei dokumentidelt riigisaladuse templid, et neid saaks kasutada
asitõenditena pronksiöö kohtuprotsessil.
12. juuli valitsuse korralduse nr 346 kohaselt on tegemist Tallinna halduskohtu jälitustegevuse lubade alusel kogutud salainfoga, kirjutas Eesti Ekspress.
Kohus andis neli jälitusluba kaitsepolitseile välja tänavu 13. veebruaril, 20. aprillil ja 23. aprillil, seega hoidis kaitsepolitsei teatud isikute tegevusel silma peal juba enne 26. aprillil Tõnismäel alanud rahutusi.
Kaitsepolitsei pressiesindaja komissar Irina Miksoni kinnitusel kasutatakse infot nn massilise korratuse organiseerijate kriminaalasjas. Kahtlustatavaid on kolm: Mark Sirõk, Maksim Reva ja Dmitri Linter. Kuni asja kohtusse jõudmiseni jäävad dokumendid siiski asutusesiseseks kasutamiseks.
Tegemist on esimese korraga, kui valitsus kustutab riigisaladuseks tunnistatud teabe salastatuse enne tähtaega. Otsus võeti vastu kõigi ministrite poolt ühehäälselt.
Seotud lood
Esmaspäeval, 14. jaanuaril 2008 algab Harju
Maakohtus protsess mullu aprillis Tallinnas toimunud massirahutuste
organiseerimises süüdistatavate Dmitri Linteri, Mark Sirõki, Maksim Reva ja
Dimitri Klenski üle.
Teises kvartalis aeglustus Eesti
majanduskasvu kiirus järsult, kasv oli 7,3 protsenti. Ettevõtjad peavad
aeglustumise üheks põhjuseks pronkssõduri teisaldamisele järgnenud suhete
halvenemist Venemaaga.
Viru Keskuse ASi tegevjuhi Ants Vasara
sõnul on Eestis turustide arvu vähenemises süüdi kurikuulus pronksiöö.
Riik kulutas pronkssõduri
ümberpaigutamisele ja sellega kaasnenud rahutuste tagajärgede likvideerimisele
ligi 70 miljonit krooni, kuid sündmuste kaudset majanduslikku kahju tuleb
arvestada ilmselt sadades miljonites.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.