• OMX Baltic−0,16%271,48
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn−0,06%1 731,57
  • OMX Vilnius0,03%1 064,69
  • S&P 500−1,11%5 970,84
  • DOW 30−0,77%42 992,21
  • Nasdaq −1,49%19 722,03
  • FTSE 1000,16%8 149,78
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110
  • OMX Baltic−0,16%271,48
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn−0,06%1 731,57
  • OMX Vilnius0,03%1 064,69
  • S&P 500−1,11%5 970,84
  • DOW 30−0,77%42 992,21
  • Nasdaq −1,49%19 722,03
  • FTSE 1000,16%8 149,78
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110
  • 16.08.07, 16:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaatritest on saanud Eesti keskklassi rõõm

Eestimaalaste finantsseis või usk helgesse tulevikku on sedavõrd tugevad, et paadi- ja kaatrimüük lööb rekordeid. Kusjuures raskem on müüa veerand miljonit maksvaid paate kui kolm-neli korda kallimaid.
Ärimees Viktor Siilatsile kuuluv Balti Merekaatrite AS müüb aastas umbes kuuskümmend paati ja merekaatrit, kirjutas Saldo. Kuigi levinud arusaama kohaselt kuuluvad kaatriomanike hulka üldjuhul need, kelle nimed figureerivad jõukamate äritegelaste ning dividendimiljonäride pingeridades, lükkab Balti Merekaatrite tegevjuht Tõnu Kirs selle müüdi ümber.
Jah, loomulikult on ka tuntud ettevõtjate seas neid, kes omavad mitmeid miljoneid kroone maksvaid luksuskaatreid – võtame kasvõi Tõnis Paltsi, kelle kaatriga mõni aasta tagasi linnavalitsuse liikmeid sõidutati –, kuid taolised näited pole enam reegliks. Pigem tõdeb Kirs, et tänu kiirele majandus- ja palgakasvule saab endale korraliku veesõiduki lubada ka üha enam keskklassi tarbijaid. Tõsi – taolistel juhtudel tuleb rääkida ka veidi madalama hinnaklassiga alustest, mis maksavad mõnisada tuhat krooni. Kuid asi seegi.
Kirsi sõnul on kaatrite müügiturg Eestis viimastel aastatel enam-vähem stabiilne olnud. Näiteks Balti Merekaatrid on müünud paaril viimasel aastal keskeltläbi 50–60 paati ning kaatrit. Kirs lükkab ümber arusaama, et kaatrite müük ja kõik selle valdkonnaga seonduv toimub peamiselt suvel. Tegelikkuses käib just talveperioodil vilgas tegevus.
“Suvel toimub peamiselt n-ö tulekahjude kustutamine,” ütleb Kirs. Ehk et siis püütakse rahuldada nende klientide ostusoove, kes tõepoolest väga kiiresti endale mõne veesõiduki soetada soovivad. Tegelikult aga algab paadiaasta septembris, mil paadi- ja kaatrifirmad vahetavad oma mudelid järgmise aasta omade vastu. Täpselt samal ajal algab ka paatide müügiäris uus aasta ehk müügifirmad hakkavad täitma klientide tellimusi järgmiseks aastaks. “Nii et põhiline paadimüük toimub sügisel, kevadel ja talvel. Suvel toimub pigem hädamüük: müüakse seda, mida laos on.”
Paadi- ja kaatriäris on tellimuste tsükkel üpris pikk – ooteaeg on tavaliselt umbes pool aastat. Kui täna pöörduda ostusooviga kaatrimüüja poole, saab tänavu vette lasta vaid neid mudeleid, mida on kohapeal pakkuda.

Seotud lood

Uudised
  • 03.09.08, 19:08
Põhjamaades kukkus paadimüük
Põhjamaade juhtiv paaditootja Bella-Veneet peatab selle kuu lõpus tootmise Kuopios ja Kokkolas asuvas viies tehases ning saadab 250 töötajat võibolla isegi jaanuarini ulatuvale sundpuhkusele.
Uudised
  • 15.02.08, 10:26
Eesti pikim lõbusõidulaev on Armin Karul
Eesti suurimad lõbusõidulaevad kuuluvad kasiinoärimees Armin Karule ja oma kadunud isa äri üle võtnud Indrek Luukasele, kelle avamere kaatrite pikkus on võrreldav 9korruseline maja kõrgusega.
Uudised
  • 21.12.06, 09:48
Erkki Raasuke: minu kulutuste tase on sama mis keskklassi inimesel
Eesti suurima firma Hansapank juht Erkki Raasuke ütles, et tema kulutuste tase on sama mis keskklassi inimesel, ekstravagantseid kulutusi tal ei ole.
  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 16:38
Tehnoloogia puudumine ei heiduta, lennujaam võttis ambitsioonika eesmärgi
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele