Eesti Post katsub võistlejaile pika sammuga järele jõuda

"Postkontorite sulgemine on lähemalt analüüsitud ja otsus ei sündinud üleöö," sõnas Eesti Posti juhatuse liige Ahti Kallaste. "Igasse omavalitsusse jääb kindlasti üks postkontor," sõnas Kallaste.

Tööta jäävad ka 16 inimest, kuid Eesti Post lubas aidata neid uue töökoha leidmisel. Alternatiividena pakutakse motokannet, frantsiisikontorit ja mobiilset postkontorit ehk postibussi.

"Motokanne hakkab asendama postkontoris saadavaid teenuseid. Paneme tööle liikuva postkontori," sõnas Kallaste.

Olemasolevate kontorite renoveerimine läheb aga kuni aastani 2013 maksma ligi 350 miljonit krooni. Raha leidmiseks tõi Eesti Posti juhatuse liige Aavo Kärmas välja kaks võimalust.

"Alternatiivid on kaasata võõrkapitali - ehk siis pangalaen - või laiendada aktsiakapitali," sõnas Kärmas.

Kärmase sõnul ta 2009. aastal avanevast postiturust tulenevat konkurentsi ei karda. "Turu avamine puudutab tegelikult kuni 50 grammi kaaluvate kirjade kandmist," selgitas Kärmas. "Igal juhul usun, et tekib konkurents. Kindlasti tuleb ka juurde firmasid, kes hakkavad klientidele postiteenust pakkuma."

Maapiirkondades Kärmas konkurentsi ei näe, küll aga on seda ette näha suuremates linnades.

"Raske on uskuda, et tuleb mõni ettevõte, kes hakkaks oma võrku paralleelselt Eesti Postiga üles ehitama ehk siis pakkuma teenust igal pool Eestis," lausus Kärmas. "Selge on ju see, et maapiirkondades teenuse osutamine on palju kulukam kui linnas."

"Pigem peame olema konkurentsivõimelised linnades. Kui me seda ei ole, siis on oht, et maapiirkondades postiteenuste hind klientidele võib tõusta," nentis Kärmas.

Eesti Posti nõukogu liige Meelis Atonen ei näe turu avanemises probleemi. "Turu avanemine mõjub tarbijale alati hästi," sõnas Atonen. Küll aga heidab Atonen ette seda, et Eesti Post on töötanud selle nimel, et turg ei avaneks. See on Atoneni arvates põhjus, miks juhtkond on praegu keerulise olukorra ees.