SAS üritab panna riiki lennufirma aktsiaid müüma

SAS pole teinud kunagi saladust sellest, et nende eesmärk on saada enamusosalus nii Estonian Airis kui ka lätlaste airBalticus, et seeläbi oma positsioone Baltimaades kinnistada. "Meie esmane eesmärk on saavutada enamusosalus mõlemas firmas. Sel eesmärgil peame nii Eesti kui Läti valitsusega regulaarseid kohtumisi," vahendas Hans Ollongren SAS Groupi avalike suhete osakonnast lennufirma tegevdirektor Mats Janssoni sõnu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eitas aga kohtumisi SASi esindajatega, lisades, et ei saa selles küsimuses paraku rääkida kogu valitsuse eest.

Septembri keskpaik saab Estonian Airi käekäigu jaoks oluliseks verstapostiks, mis peaks SASi ambitsioonide täitumise võimalikkuse kohta selgust tooma. Majandusminister Juhan Parts ja Estonian Airi nõukogu liige Jaan Männik on teada andnud, et kavatsevad septembri keskel enne Estonian Airi nõukogu koosolekut külastada SASi peakorterit.

"Me tahame arutada sealse juhatusega nende nägemust Estonian Airist pikemas perspektiivis. Seda teadmata on võimatu mingit seisukohta võtta," ütles Männik.

Crescol eelisostuõigus

Juhan Partsi kommentaari ei õnnestunud eile Äripäeval saada. Varem on ta öelnud, et riigil ei tasu müügiga kiirustada.

Oma huvi riigile kuuluvate Estonian Airi aktsiate ostu vastu on avaldanud ka lennufirma kolmas osanik investeerimispank Cresco. "Me oleme öelnud majandusministeeriumis ja ka avalikkusele, et juhul, kui riik peaks Estonian Airist väljuma, siis soovime me tõenäoliselt - sõltuvalt hinnast ja tingimustest - kasutada meile kui aktsionärile kuuluvat eelisostuõigust," ütles Cresco juhatuse esimees ja Estonian Airi nõukogu esimees Olev Schults.

1996. aastal, kui Estonian Airi erastama hakati, võttis riik SASi suhtes tõrjuva positsiooni.

"Neile, kes asjaga natukenegi kursis olid, ei olnud saladuseks, et SASi huvides on Baltimaade firmadest teha SASile etteveofirmad ja sellisel moel oma tegevust optimeerida," rääkis Eesti Erastamisagentuuri tollane juht Väino Sarnet põhjustest, miks riik tookord tunnustatud lennundusgigandile väiksemat Maersk Airi eelistas.

SAS sai aktsiad ikka endale

Kui Maersk 2003. aastal lennundusärist väljus, tegid nad müügipakkumise just SASile, mis andis rootslastele võimaluse erastamiskaotusele revanš võtta. Siis aga Cresco neil olnud aktsiate eelisostuõigust ei kasutanud.

Enamusosaluse saamine sõltub nüüd Eesti riigi otsustest. SAS on andnud mitmel korral märku, et nemad sooviksid riigilt aktsiad ära osta. Hiljuti tegi Reformierakond ettepaneku riigile kuuluvad Estonian Airi aktsiad maha müüa. Kui see tehing teostub ning SASil õnnestub oma ammune soov ellu viia, ühendab SAS järgmise sammuna Estonian Airi Läti lennufirmaga airBaltic.

Kas Cresco ja SAS on Eesti riigiga ostukõnelusi pidades partnerid või rivaalid, ei soostunud Schults ütlema. "Me lähtume rangelt enda ärihuvidest ja me ei kommenteeri avalikkusele seda, kuidas või kellega me oma investeeringuid ja plaane läbi viime."

Kommentaar Raivo Vare

endine teede- ja sideminister

Estonian Air pannakse airBalticuga kokku ja tehakse nii, nagu turu loomuliku arengu etapp on - Riia muutub põhilennujaamaks, Eesti jääb n-ö abilennujaamaks ja lennatakse airBalticu logo all.

Parem lennaku airBalticu kui Estonian Airi logo all, sest Estonian Air lendab praegu halvasti ja teeb sellega ainult riigile häbi.

Ainukene põhjus, miks riiki selles äris on vaja, on see, et vanast ajast on jäänud n-ö rahvusliku lipukandja efekt, mis andis teatud eelise liinide jagamisel. Mingil määral kestab see traditsioon tänaseni.

Seepärast on ka eraomanik huvitatud, et riik oleks partner. Riigile see küll mitte midagi ei anna, seda enam, et nüüd ei arutata riigi kui vähemusosalust omava partneriga isegi kõiki otsuseid läbi.

Nüüd pannakse lihtsalt fakti ette, nagu oli juhtkonnavahetusega, mis tuli riigile tõelise üllatusena. Sisuliselt on SASil enamusosalus juba olemas. Praegu reaalselt kontrollib Estonian Airi SAS.

Küsimus on selles, et kui veel lastakse seda firmat paar aastat kahjumis toimetada nii nagu seni ning kvaliteet pidevalt halveneb, siis riigi saadava rahasumma suurus pidevalt väheneb. Täiesti mõttetu on hoida seda enda käes, et selle eest järjest vähem raha saada ja ikkagi protsessi mitte mõjutada.

Ma ei ole siiani aru saanud, mis lennupoliitika juhtimisest räägitakse. Seda saab teha lennujaama, läbi lennujuhtimiskeskuse ja regulatsioonide kaudu - see on kõik riigi kätes. Miks on vaja olla äriühingus, kui midagi ei otsustata ning paljusid asju isegi ei teata?

Autor: 1706-aripaev