Alar Karis tõi Eestisse transgeneetika

Tartus hakati tema eestvõttel tegema transgeenseid hiiri - loomi, kelle genoomis on mingi omadus võimendatud või pärsitud. Transgeensed loomad on teadlastele oluliseks vahendiks eluslooduse ja inimese haiguste uurimisel.

1990ndate algusest Londonis ja Rotterdamis selle ala tippudega koostöö järel Tartusse naastes ootas siin ees tühi maa, ütleb Karise kolleeg füsioloogia vanemteadur Sulev Kõks. Kõik vajalikud aparaadid tuli alles muretseda, laborid sisustada ning inimesed koolitada. "See oli kõva võimlemine."

Karise õpilane, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi transgeense tehnoloogia tuumiklabori juhataja Mario Plaas ütleb, et Karis on nii uuringutes kui elus olnud innovaatiline ning kasutanud teadmiste saamiseks võimalikult häid ja uusi metoodikaid.

Et Karis tõesti sel alal maailma tippu kuulub, näitab seegi, et ta on avaldanud mitu artiklit maailma mainekaimas teadusajakirjas Nature, samuti on ta avaldanud töid ajakirjas Science.

"Kui Londonist tema juhendaja Frank Grossveld Hollandisse Rotterdami üle kolis, võttis ta oma rühmast kaasa vaid mõned parimad. Karise nende hulgas," märgib Kõks.

Tänaseks on transgeneetika Tartus Kõksi sõnul toimunud 6-7 aastat ning erinevate omadustega hiiri ei tehta mitte ainult Tartu Ülikooli teadlaste tarbeks, tellimusi tuleb üle maailma.

Karis ise ja tema juhendatavad on hiirte abil uurinud vereloomet, närvisüsteemi ning kõrva. Neurofüsioloogia professor Eero Vasara töörühmas uuritakse närvisüsteemi geneetikat ja arengut. "Hiirte loomisega koos tekib meil palju intellektuaalset omandit, mille pealt on väga palju võimalusi edasi tööd teha," ütles Kõks.

Kui vaadata Karise poolt avaldatud teadusartiklite arvu ja taset, siis on Kõks kindel: Eesti rektorite hulgas pole kellelgi teisel sellist panust ette näidata. Seda hoolimata asjaolust, et viimased neli aastat on Karis administraatorina juhtinud Eesti Maaülikooli.

Selles ametis tuli Karis välja uue ideega: alustada Tartus kloonimisega. Kevadel pandi Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös käima projekt, mille eesmärgiks on kloonida lehm, kelle piimast saab eraldada ravimite tootmiseks vajalikke valke. Hetkel käib töö laboris rakuliinide kallal. Niisiis - lehmani läheb veel aega.

Vaata otseülekannet rektor Alar Karise inauguratsioonist: http://video.ut.ee