Suur osa muusikast ostetakse tänapäeval
netist ning laaditakse arvutisse, kuid esile on kerkimas ka üha arvukamaks
muutuv kogukond kirglikke fänne, kes soovivad muusikat kuulata vahepeal juba
unustusehõlma vajuda jõudnud vinüülplaatidelt.
Vinüülplaat tundub noortele antiikaegne kurioosum. Alles mõni aeg tagasi neid põlati ning peeti rämpsuks. Seejärel vaadati neid lihtsalt uudishimust – nad näevad ju lahedad välja – suur must plastikketas, mille peale sai salvestada kõigest 50 minutit muusikat. Tõeline retro.
Siis aga juhtus midagi. Inimesed hakkasid kuulama, mis on neile plaatidele salvestatud ning leidsid, et vinüülil kõlab heli palju loomulikumalt kui CD-l, kirjutas MSNBC tehnoloogiaguru Gary Krakow.
See meeldis paljudele muusikafännidele ning vinüülide populaarsus hakkas tasapisi taas suurenema. Paljudel juhtudel lastaksegi lisaks CD-le välja ka väike tiraaž vinüülplaate, et rahuldada andunud fännide nõudmist. Terve rida tantsumuusikastiile avaldab uut muusikat ainult vinüülplaatidel.
Vinüüli taastulekuks on põhjust, sest peale puuduste (kriimud ning helikvaliteedi langus aja jooksul) on formaadil olulisi eeliseid. Vinüülplaadile salvestatud analoogheli on peaaegu ilma igasuguste kadudeta. CD-l on originaalhelist alles umbes pool ning kokkupakitud helifailidel veelgi vähem. Tihti väidetakse küll, et pakkimisel on ära võetud vaid see osa, mida nagunii ei kuule, kuid ilmselgelt see seletus paljusid ei veena.
Vinüülplaatide populaarsuse suurenemine ei ole jäänud märkamata ka muusikatööstusele. Näiteks Circuit City müüb vinüüle oma netipoes. Poe esindaja Jackie Foremani sõnul pakuvad nad vinüülformaadis hetkel üle 10 000 erineva albumi.
Ainuüksi fakt, et poed viitsivad vinüülide müümisega tegeleda, kinnitab tõsiasja, et nende turuosa on kindel ja tasapisi suurenev.