ASi Tavid nõukogu esimees Alar Tamming
meenutab Äripäevas 1920. aastate Florida kinnisvarabuumi ja sellele
järgnenud kriisi, mis iseenesest oli alles eelmäng 1929. aastal alanud Suurele
Depressioonile.
Kõigile oli ju selge: Floridas ei saa kinnisvara kunagi langeda. Floridat on ainult üks ja seegi on enam kui kvaliteetkinnisvara. 1920. aastal elas Miami Beachil vaid 644 elanikku, kel oli kokku 80 telefoni. See nimekiri mahtus ära ühele leheküljele Miami telefoniraamatus. Kogu Miami elanikkond oli 1920. aastaks kasvanud eelmise kümnendiga võrreldes neljakordseks ehk ligi 30 000 elanikuni. Selline oli olukord enne Florida Suurt Kinnisvarabuumi.
Kuna hotellid tahtsid kliente, raudtee püüdis meelitada reisijaid ning poed ootasid ostjaid, sobis kõigile floridalastele John Collinsi algatus, kes hakkas Florida kinnisvara reklaamima USA põhjaosariikides. Kõikides suurtes ajalehtedes ilmusid pildid valgest liivast, helesinistest lainetest ja palmipuu all pikutavast turistist. Külmas ja tatises veebruaris sai pildiallkirjana lugeda "Miamis on juuni".
Kui siiani olid Floridasse elama asunud vanad, haiged ja rikkad, siis nüüd hakkasid järsku kõik igatsema sooja kliima järele. Hordidena hakkas saabuma inimesi, kellel oli üks eesmärk - osta Floridas kinnisvara ja saada miljonäriks.
Kinnisvara hind alustas ühtlast, pidevat ja lõputut tõusu. Kõigile oli ju selge: Floridas ei saa kinnisvara hind kunagi langeda. Floridat on ainult üks ja see pole üksnes kvaliteetkinnisvara, vaid midagi enamat. Mida, seda kahjuks lahti ei seletatud.
Floridas olid järsku kõik kas kinnisvaramaaklerid või -spekulandid. Osteti igasugust kinnisvara ja müüdi see paar kuud hiljem hea kasumiga maha. Kuna hinnad kogu aeg tõusid, puudus igasugune risk. 1700 dollariga ostetud maa müüdi 1925. aastal maha 300 000 dollari eest. Tõsi küll - sellega kaasnes kohtuprotsess, sest maa oli vanalt mehelt osavalt välja meelitatud ja mees ise vanadekodusse sokutatud.
1922. aastal oli kinnisvararalli täies hoos ja Miami Heraldist sai maailma raskeim ajaleht tänu meeletule hulgale kinnisvarakuulutustele, mis hõivasid peaaegu kogu lehe. Õnneotsijaid saabus kogu Ameerikast, laen oli imeodav ja kasumid lõputud. Üleöö valmisid hotellid, golfiväljakud, terved linnad ning linnaosad. Müüdi optsioone korteritele ja lisaks veel optsioone korteri optsioonide ostmiseks. Kinnisvarabüroode juures olid järjekorrad ja kauplemine järjekorrakohtadega muutus omaette äriks.
1925. aastal sai pidu järsku läbi. Vähesed olid ostnud kinnisvara elamiseks, peamine ostupõhjus oli soov kinnisvara hiljem maha müüa. Ootamatult olid kõik kinnisvara müüjad, ostjaid polnud. Hinnad kukkusid esialgu aeglaselt, siis järjest kiiremini.
Hinnad kukkusid lõpuks allapoole buumi alguse taset. 1926. a septembris pani punkti orkaan, mis raputas Lõuna-Floridat ja kogu püsti pandud kinnisvara.
Mõne aastaga muutus idülliline paradiis kolkaks. Florida majanduse kosumine võttis üle 15 aasta, alles II maailmasõja aegu ületati varasem tase. Kuid keegi ei osanud arvata, et Florida kriis oli 1929. a alanud Wall Streeti krahhi hale vari.
Moraal? Ükskõik, kui palju mingi hind (olgu see kinnisvara või aktsiate oma) võib tõusta, on võimalus ka sama suureks kukkumiseks.
Seotud lood
USA kinnisvararaskustest alguse saanud häda
laieneb maailma raha- ja aktsiaturgudele.
Kiire majanduskasv ning lõppema hakkav
kinnisvarabuum ei ole eestlasi laenu tervikuna pankadele tagastama pannud.
Kinnisvarabuumi aeg on läbi, ent suure
buumi mälestusmärgina jäävad kuumi kinnisvara-aastaid meenutama pisikestele
kruntidele pitkitud papist majad, millel puudub peaaegu igasugune ostjaskond,
kirjutab Äripäevas Enn Tosso.
Kinnisvara kvaliteedi määravad asukoht,
ehituse kvaliteet ja arhitektuurne lahendus ning ümbruskonna infrastruktuur.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.