USA kinnisvararaskustest alguse saanud häda
laieneb maailma raha- ja aktsiaturgudele.
Praegu maailma finantsturgudel toimuva segaduse(optimistide hinnang) või kriisi (pessimistide hinnang) juured ulatuvad USA subprime-laenude turule, selliste laenude kõrghetkel 2006. aastal moodustasid need 30% väljastatavatest laenudest, kirjutas Ärileht. Föderaalreserv hindab hetkel kaotuste suuruseks 100 miljardit dollarit, kui seda numbrit võrrelda USA mittefinatssektori koguvõlaga, mis on 29,3 triljonit dollarit, peaks kaotused olema seeditavad, probleemiks on lumepalliefekt, kus turu ühes otsas alanud kriis laieneb eri seoste kaudu mujale.
Suuremad riskid subprime-laenudega tähendavad laenuandjale ka suuremaid kasumeid, kriisi alguseks võib pidada hetke, mil konservatiivsemad asutused, näiteks kommertspangad, hakkasid otsima võimalusi, kuidas sellele magusale teenistusele ligi pääseda.
Reitinguagentuuride nõuded ja keskpankade ettekirjutused keelasid otsetee, nii oli vaja appi võtta trikk collateralised-debt obligations ehk CDO. Tegu on omalaadse Breznevi pakikesega, pakikesse lisatakse riskide maandamiseks mitme eri subprime-laenaja võlakirju, või pannakse subprime-laenaja võlakirjade kõrvale teisi väiksema riskiga instrumente. Kokku saab kompott, mis läbib reitinguagentuuride riskihinnagu, seda neid saavad osta ka tavapangad, tagantjärele on selgunud, et riskid ikkagi ei olnud õigesti hinnatud või olid pakikeste kokkupanijad üles näidanud liiga suurt loomingulisust.
Seotud lood
USA kinnisvarahindade langus on jõudnud
Euroopasse, siinsed kinnisvaraturud on langemas.
USA kinnisvaralaenude andja Countrywide
Financial sai III kvartalis 1,2 miljardit dollarit (13,1 miljardit krooni)
kahjumit.
USA majandusajakirja Forbes andmetel on
ühendriikide palgakasv juba aastakümneid madalam kui kinnisvara hindade
tõus.
USA kinnisvarahinnad langesid teisel
kvartalil 3,2%, mis on alates 1987. aastast, mil Standard Poor alustas USA
kinnisvaraindeksi, suurim langus.
Audiitoritel tuleb seoses ESG aruannete auditeerimisega palju tööd juurde, mistõttu ei tohiks auditi tegija valimist jätta viimasele minutile.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele