Rahandusministeeriumi andmetel saab
miinimumpalka vähem kui 5% täiskohaga töötajatest, samas on sellega seotud
mitmed sotsiaaltoetused.
Põhjaliku analüüsita on raske öelda, milline on miinimumpalga tõstmise mõju inflatsioonile, kommenteeris rahandusministeerium Ametühingute keskliidu juhi Harri Taliga väidet, et miinimumpalk inflatsiooni ei mõjuta.
Miinimumpalga saajate osakaalu kohta on viimased statistiliselt usaldusväärsed andmed 2005. aastast, kus nende osakaal oli 4,8% täistööajaga töötajatest. Samas langeb miinimumpalga saajate arv aasta-aastalt, kuid miinimumpalga tase tõusis tänavu märkimisväärselt.
Miinimumpalka makstakse enim kaubanduses, hariduses ja töötlevas tööstuses, edastas rahandusministeeriumi pressiesindaja.
Miinimumpalga tõus mõjutab inflatsiooni sel määral, kui suur osa sellest läheb tarbimisse. Kui kõik alampalga saajad elavadki alampalgast ega teeni juurde ümbrikupalka, siis suundub alampalga tõus otse tarbimisse ning kiirendab inflatsiooni veelgi. Samuti tõstab see pakkumispoolseid hinnasurveid ning võib ettevõtetele raskusi tekitada.
Kui alampalga saajale makstakse lisaks ka ümbrikupalka, siis ei tarvitse alampalga tõus töötaja netosissetulekut suurendada. Mõnevõrra avaldavad inflatsioonile survet ka miinimumpalgaga seotud sotsiaaltoetused, nagu näiteks vanemahüvitis.
Seotud lood
Tööturuameti andmetel pakuvad ettevõtted
töötajaid otsides alampalka küllaltki harva, augusti lõpus lubati vaid 3600
kroonist kuupalka 188 juhul.
Maakondadest oli kõrgeim keskmine
brutokuupalk tänavu teises kvartalis Harjumaal – 13 006 krooni, mis mulluse sama
ajaga võrreldes oli pea viiendiku võrra enam, selgub statistikaameti andmetest.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri
Taliga sõnul puhus kinnisvaramulli suuremaks üsna kitsas seltskond.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.