Käes on aeg otsustamiseks, kas lubada
teadlastel uurimistöö eesmärgil luua inimese ja mõne looma hübriidist embrüoid.
Suurbritannia Inimese viljakus- ja embrüoloogiaamet (Human Fertilisation and Embryology Authority – HFEA) annab arvatavasti loa esimesteks katsetusteks. Iga sellel alal katsetatavat projekti hinnatakse aga siiski eraldi.
HFEA poolt läbi viidud küsitlus näitas, et avalikkus pole selliste katsetuste vastu, kui nii võib leida ravimeetodeid erinevate haiguste, muuhulgas ka Alzheimeri tõve jaoks. Projekti kritiseerijad aga väidavad, et enamikus inimestes ärataksid sellised katsetused õudust.
Teadlased tahavad luua hübriidembrüoid tüvirakkude kasvatamiseks, pannes kokku inimese rakud mõne muu looma munarakuga. Tüvirakkudel on võime areneda erinevateks rakutüüpideks, mis muudab nad uurijate jaoks eriti atraktiivseks ning avab uusi võimalusi meie rakke pöördumatult kahjustavate haiguste raviks.
Praegu saab tüvirakke toota inimese munarakkude abil, neid saab vaid viljatuskliinikute ülejääkidest. Sealsed varud on aga piiratud ning sageli kehva kvaliteediga.
Hübriidembrüote loomiseks on HFEA-lt luba küsinud juba kaks uurimisrühma – Londoni Kings College'ist ja Newcastle'i ülikoolist. Kui HFEA annab loa hübriidembrüote loomiseks, vaadatakse need kaks projekti ilmselt novembris veel eraldi üle. Tõenäoliselt järgneksid peagi ka uued uurimisprojektid teiste töörühmade poolt.
Newcastle'i ülikooli teadlane dr Lyle Armstrong selgitas: "Alguses võib idee tõepoolest tunduda pisut eemaletõukav, kuid peab aru saama, et tegelikult kasutame me rakkude kasvatamisel lehma munaraku geneetilisest informatsioonist vaid imeväikest osa. Meie eesmärgiks ei ole lehminimese loomine, tahame vaid mõista, kuidas inimese tüvirakke lihtsamini ja paremini kasvatada."
Inglise parlamendi alamkoja teaduse ja tehnoloogiakomitee juba näitas sellistele uuringutele rohelist tuld. Komitee liige, liberaaldemokraat Evan Harris ütles: "Uuringute takistamiseks pole ühtegi head põhjust. HFEA peab nüüd teed andma uurimistööde litsenseerimise komiteele, et võimaldada meie tippteadlastel jätkata tööd hübriidembrüote abil teostatavate meditsiiniliste uuringutega."
Alguses kavatses valitsus projekti läbi kukutada, kuid tegi siis kannapöörde, lubades luua hübriidembrüoid, mis sisaldavad 99,9 protsenti inimese ja 0,1 protsenti mõne muu looma materjali. HFEA aga pole veel otsusele jõudnud.
Doktor Helen Watt terviseeetika keskusest aga ütles, et loodav tehnoloogia on "järjekordne inimese embrüo õiguste rikkumine". Tema sõnul jääb embrüo uuringute käigus ilma mitte ainult õigusest elule, vaid ka inimestest vanematest.
Embrüoeetika aktivist Josephine Quintavalle arvas, et HFEA'l pole õigust otsuse langetamist edasi lükata, kui parlament on see, kes tegeliku otsuse langetama peab. "Hübriidembrüote kasutamine ei saa kunagi olla aktsepteeritav. See solvab nii inimeste kui loomade väärikust. Paljudes inimestes tekitab selline uurimustöö lihtsalt õudust."
Parkinsoni tõbe põdev Frank Brooks aga toetab hübriidembrüote loomise ideed, lootuses, et leitakse ravi tema haigusele. "Kuigi tulemusteni jõutakse ilmselt alles mitmete aastate pärast, tuleb toetada uuringuid haigete inimeste nimel, kes on veel piisavalt noored, et sellest kasu saada. Kui me kohe ei alusta, ei pruugi me kunagi tulemusteni jõuda."
Mida arvad sellest Sina? Kas peaks lubama teadlastel hübriidembrüotega katsetada?
Seotud lood
Novaatori lugejate seas leidis
hübriidembrüote kasutamine elavat vastukaja. Lugejate hulgas oli nii pooldajaid
kui vastaseid.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.