Tarmo Trei: tupikseisust päästab meid PPP

Riigi ja erasektori koostööst (Public-Privat Partnership ehk PPP) on räägitud sõna otseses mõttes aastakümneid, kuid siiani on asi jäänud eelkõige riigipoolse tahtmatuse taha. Osaliselt on seda põhjendatud ka esialgu justkui kallimatena näivate projektidega, kuid see põhjendus ei päde praeguses olukorras enam üldse. Riigi ja kohalike teede seisundi parendamine tuleb ette võtta kiirkorras, sest iga kuu, rääkimata aastast, muudab teedetaristu ehitamise kallimaks.

Lisaks teede kvaliteedi parandamisele on PPP puhul taristuehitajatele veel üks suur pluss – see võimaldaks jälle teha pikaajalisi plaane, mis on taristuehituses ülioluline.

Selline pikk plaan tagab parema teedetaristu korrashoiu ja võimaldab omakorda teha pikaajalisi plaane ka taristu mõjupiirkonda jäävatel ettevõtetel. Sel viisil on võimalik kiirendada regionaalset arengut ning tagant tõugata majanduskasvu.

PPP on lepinguline koostöö ettevõtte ja riikliku organisatsiooni (nt ministeeriumi) vahel. Tavaliselt hõlmavad PPP lepingud nii ehitust kui ka valminud taristu toimimist. See tagab, et vajalikud ehitused valmivad õigeaegselt ning need loovad liiklejatele paremad, turvalisemad ja kiiremad ühendused, mis omakorda loovad eeldused riigi erinevate piirkondade ühtlasemaks arenguks ning majanduskasvuks.

PPP projektid on üldjuhul ka efektiivsemad ja vähem bürokraatlikud. Pikad lepingud ja parem planeerimine võimaldavad ettevõttel keskenduda konkreetsele projektile ja valdkonnale. Sellise koostöövormi puhul saab avalik sektor endale tugeva partneri, kes on valdkonnas pädev ja arvestatava varasema kogemusega. 

Samuti on motivatsioon teha tööd valmis võimalikult hästi ja kiiresti, sest PPP lepingud on sageli tehtud nii, et tasud hakkavad laekuma alles pärast projekti valmimist.

Efektiivsuse kõrval on oluline koht ka innovatsioonil. 2019. aastal Itaalias Bari tehnikaülikoolis tehtud uuringus leiti, et PPP on erinevatest taristu ehitamise vormidest kõige rohkem innovatsiooni soodustavam. Eriti toodi uuringus välja projekti arendamise vabadust, riskide hajutamise võimalikkust ja pikaajalise koostöö eeliseid.

Eestiski võtaksid taristuehitajad heameelega kasutusele väärtuspõhised hanked, millede puhul pole kõige olulisem hind, vaid ka näiteks keskkonnasäästlikkus ja uued tehnoloogilised lahendused.

Varasemalt on arvatud, et innovatsioon on PPP puhul võimalik vaid siis, kui investeeringud on suunatud erasektori eelistele (tegevus- ja hoolduskulude vähendamisele), sest vastasel juhul pole erapoolel huvi sotsiaalset kasu pakkuvate uuendustega tegeleda.

Mainitud uuring aga viitab, et PPP koostöö ise on juba innovatsiooni toetav, sest erasektorile on omane tootmiskulude vähendamine nii, et efektiivsuse kasv ei mõjuta samal ajal teenuse kvaliteeti.

Oluline on, et riigi ja erasektori vahel oleks selge vastutus ja riskide jaotus, projekti maksumus ja riigi rahaline osalus peavad olema täpselt määratletud, projekt peab olema pikaajalise perspektiiviga.

Õnnestunud näiteid PPPst Euroopa Liidus on mitmeid. Meile kõige lähem on vast Leedu, kus on era- ja riigisektori koostöö aidanud kaasa mitme tee-ehitusprojekti kiiremale valmimisele.

Samuti meenub näiteks Horvaatia ja Sloveenia vahel 60 km pikkuse kiirtee ehitus, mis hõlmas olemasoleva tee laiendamist ja uute lõikude rajamist. Projekt rahastati sponsorite ja kommertslaenude kombinatsiooniga ning tänu erasektori hooldusele on see endiselt üks parimaid ühendusi Euroopa riikide vahel. PPP projektidele pakuvad rahastust muu hulgas nii EBRD, EIB kui Maailmapank.

Kokkuvõttes on kõige halvem olukord see, kui üldse mitte midagi teha ja lasta teede arendus- ja korrashoiuvõlal kuhjuda. Igal juhul on see lõpuks kallim, sest teede arendamine ebamäärases tulevikus, mil riigil lõpuks piisavalt raha on, on kindlasti kulukam, kui teha need tööd kohe ja vajalikul hetkel.

Samuti tähendavad välja ehitamata teed, Eestis näiteks neljarajalised põhimaanteed, otsest aja ja raha kadu neil liiklejatele ning kõige halvemal juhul ka kaotatud inimelusid. Praegu on aeg, mil otsida lisaks riigieelarvelisele rahastusele ka kõiki muid võimalusi, mida oleks mõttekas taristuehituses kasutada. Riigi ja erasektori koostöö on teedetaristu ehituses tekkinud tupikseisu lahendamiseks kindlasti mõistlik.