Ebakindlus tuleviku ees ning tõusvad
laenuintressid on vajutanud järsult pidurit uute kodulaenude võtmisele, pärast
aastatepikkust rallimist on laenuvõtmine sel suvel koguni kahanenud.
Viimasel paaril aastal on iga kuu võetud keskmiselt 60 protsenti rohkem uusi kodulaene kui aasta tagasi samal ajal, tänavu juulis muutus hoogne kasv aga hoobilt 20protsendiliseks languseks, kirjutab tänane Äripäev.
Hansapanga Grupi tegevjuhti Erkki Raasukest laenuvõtmise kasvu muutumine kahanemiseks ei üllata. "Ma ei taha küll hirmutada, aga me oleme praegu noateral ja pigem muutub see langus veelgi järsemaks," märkis Raasuke. Tema sõnul võib ka kogu laenuportfelli vaadates tulla lähitulevikus kvartaleid, kus kasv on olematu.
"Kuigi nägime ette eluasemelaenude kasvutempo aeglustumist selle aasta teises pooles, on pidurdumine olnud tõesti oodatust kiirem," sõnas Eesti Panga finantsvahenduse osakonna peaspetsialist Jana Kask. Ta lisas, et turu koomale tõmbumise taga on suures osas ootuste muutumine kinnisvaraturu arengute suhtes.
Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri nägi laenukasvu pidurdumise põhjust kinnisvaras. "Pered on muutunud ettevaatlikuks ning ilmselt on paljud ostu ka paremate aegade ja madalamate hindade lootuses edasi lükanud," märkis Lauri.
Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe nõustus, et turg on selgelt vaikne. "Selle aasta sügiskuudel enam möödunud aastate sügistele tavapärast elavnemist ei tule," nentis Rehe. Kodulaenuturu elavnemist peab Rehe tõenäoliseks alles 2008. aasta sügisel või isegi 2009. aasta kevadel.
Seotud lood
Hansapanga värske laenuvõime uuringu järgi
on eestlased kuni 7-protsendilise intressi juures kahekümne
viieks aastaks võimelised võtma uusi kodulaene 20-25 miljardit krooni.
Keskkriminaalpolitsei paljastas kamba, kes
aitas vähekindlustatud peredel saada pangast eluasemelaenu, võltsides vajalikke
pabereid.
Eesti suuremate pankade välja antud
eluasemelaenudest on n-ö halbu vähem kui pool protsenti ning pangad ei oota
selle näitaja hüppelist suurenemist.
Balti riikide ja maailmamajanduse
ebastabiilsuse jätkumisel võib Eesti ettevõtjaid oodata investeerimislaenude
järsk kallinemine, kuna suuremad kommertspangad ähvardavad intressimarginaalid
lähema aasta jooksul mitmekordistada.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele