Hansapanga värske laenuvõime uuringu järgi
on eestlased kuni 7-protsendilise intressi juures kahekümne
viieks aastaks võimelised võtma uusi kodulaene 20-25 miljardit krooni.
Kui laenukasv jätkuks senise tempoga, oleks rahva praeguste sissetulekute juures nimetatud summa reaalne välja laenata 19 kuu jooksul, sõnas Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juht Agnes Makk. „Reaalsuses ma seda muidugi ei usu, sest kindlasti ei jätku laenukasv varasema tempoga. Laenuotsused lükatakse pigem edasi,“ lisas ta kohe.
Küsimusele, kust tuleb potentsiaal 25 miljardi laenamiseks, vastas Makk, et kasvutrendi on näha nii nooremate kui ka vanemate laenuvõtjate hulgas, samuti laenavad senisest rohkem inimesed väljast poolt Tallinna.
„Ka laenusummad näitavad kasvutrendi, kuna nii sissetulekud, kui ka kinnisvara hinnad on kasvanud,“ sõnas Makk. Miljonilaenude osakaal on kahanemas, samas kui 2-3 miljonit laenatakse senisest sagedamini, tõi Hansapanga uuring välja viimase aja trendi. „Järjest rohkem võetakse laenu ka kodu renoveerimiseks või koduvahetuseks,“ lisas Makk.
Tänavu esimese poolaasta lõpu seisuga oli eraisikute kodulaenude jääk 97 miljardit krooni.
Seotud lood
Pangad on muutunud probleemsete kodulaenude
suhtes eriti valvsaks ning on valmis muutma laenutingimusi nii makseraskustes
eraisikute kui ka arendajate jaoks, et oma riske maandada.
Eile, 4. oktoobril alustas tegevust
laenuportaal laenuvaatlus.ee, mis aitab laenuotsijal leida infot erinevate
pankade laenupakkumiste kohta.
Eesti suuremate pankade välja antud
eluasemelaenudest on n-ö halbu vähem kui pool protsenti ning pangad ei oota
selle näitaja hüppelist suurenemist.
Ebakindlus tuleviku ees ning tõusvad
laenuintressid on vajutanud järsult pidurit uute kodulaenude võtmisele, pärast
aastatepikkust rallimist on laenuvõtmine sel suvel koguni kahanenud.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?