Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kodulaenuga satub hätta alla 0,5 protsendi klientidest
Eesti suuremate pankade välja antud
eluasemelaenudest on n-ö halbu vähem kui pool protsenti ning pangad ei oota
selle näitaja hüppelist suurenemist.
Eesti suurima kodulaenupakkuja Hansapanga hinnangul on viimasel ajal inimeste maksekäitumine paranenud ning seeläbi halbade laenude osakaal isegi vähenenud, kirjutas postimees.ee. Nende suurenemisse ei usu ka Sampo pank.
SEB Eesti Ühispanga äriarendusjuhi Triin Messimase sõnul võib siiski ennustada, et majanduskasvu aeglustumisest ning kinnisvaraturu muutustest tingituna võib halbade laenude hulk mõningal määral kasvada.
Pangad loevad halbadeks laenudeks neid, mille tagasimaksmine on korduvalt hilinenud üle 60 päeva. Eestis on välja antud umbes 130 000 eluasemelaenu, halbade laenude arv on alla 700.
Hansapanga värske laenuvõime uuringu järgi
on eestlased kuni 7-protsendilise intressi juures kahekümne
viieks aastaks võimelised võtma uusi kodulaene 20-25 miljardit krooni.
Ebakindlus tuleviku ees ning tõusvad
laenuintressid on vajutanud järsult pidurit uute kodulaenude võtmisele, pärast
aastatepikkust rallimist on laenuvõtmine sel suvel koguni kahanenud.
Juulis meedias avaldatud kõige
ohtlik-kriitilisemaks majandusuudiseks võib lugeda väidet, et juba alanud
kinnisvarahindade langus võib rängalt mõjutada suure pangalaenu abil kodu
soetanud inimeste varalist seisu ja seeläbi rikkuda õigustatud ootust
elamispinna puutumatusele, kirjutas Tallinna linnapea Edgar Savisaar
postimees.ee arvamusveerus.
Eesti Panga finantssektori poliitika
allosakonna juhataja Jaak Tõrsi sõnul on Eesti laenuturu dünaamika aasta
esimesel poolel muutunud. Kõige selgemalt näitab seda uute laenude mahu
vähenemine.
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.