Eesti emapankade aktsiad on surve all

Eile aktsiad taaskord kosusid veidi. Swedbanki aktsia langes reedel 4,8 protsenti. Aastaga on aktsia oma väärtusest kaotanud ligi 15 protsenti. Eile oli aktsia päeva lõpuks plussis, makstes 212,5 krooni. SEB aktsia langes reedel 4,7 protsenti. Aastaga on aktsia kukkunud ligi 11 protsenti. Eile lõpetades ka SEB aktsia päeva plussis, 197,5 kroonil. Nordea aktsia langes reedel 2 protsenti. Aasta jooksul on aktsia hind langenud üle 4 protsenti. Eile oli Nordea väärtpaber veel miinuses, lõpetades päeva 102,2 kroonil.

Swedbanki Eesti tütarpanga, Hansapanga juhatuse esimees Erkki Raasuke kommenteeris eraisikuna juulis tavalise turutehingu käigus juurde soetatud Swedbanki aktsia ostu: "Ma usun selle panga käekäiku ja tuleviku väljavaadetesse, sellepärast ostsin." Juhtkonna liikmena on Raasukesel piiratud ajaline raam. Nimelt saab ettevõtte aktsiaid osta kolme nädala jooksul peale kvartali tulemuste teavitamist. Reedene aktsia langus Raasukest väga ei heiduta, ta peab ennast selgelt pikaajaliseks investoriks.

Hansapanga juhatuse esimehe asetäitja Priit Põldoja raporteeris, et on Swedbanki aktsiaid soetanud kolmes osas - viimati juulis ja augustis. "Ma olen ostnud juurde ja mu visioon on aktsia osas pikaajaliselt positiivne," kommenteeris Põldoja. Olenemata jätkuvast pankade aktsiate langusest, ei ole Põldoja näinud, et pankadel probleeme oleks, kui jätta kõrvale teatud likviidsusküsimused seoses USA odavate kinnisvaralaenudega.

Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik languse üle ei imestanud. "Sellist liikumist me tegelikult Põhjala pankadelt ka ootasime." Lepikule tundus, et turg ei pidanud mõnda aega Swedbanki ja SEB puhul Baltimaade riski oluliseks. Oma hinnangul ta isegi alahindas seda. Lepik ütles, et nüüd, kus artiklid kohaliku majanduse ja kinnisvaraturu jahenemisest on jõudnud ka välismeediasse, on turg hakanud seda riski rohkem kartma. "Sellest ka aktsiate hinnalangus," põhjendas ta.

Lepik rääkis veel, et Balti riikides on kõige suurem osakaal Swedbankil, SEB-l mõnevõrra väiksem. Swedbanki Baltimaade tütarfirmade kasum moodustas kogu ettevõtte omast 32 protsenti, SEB puhul 19 protsenti.

Teise tegurina tuleb arvestada seda, et ka Skandinaavias on olnud korralik kinnisvara- ja majandusbuum ning Skandinaavia pankade aktsiate käekäik sõltub nimetatud teguritest. "Kuid ma arvan, et soodsa ostukohani on nende aktsiate puhul veel aega," ütles Lepik. Ta soovitas Swedbanki ja SEB aktsiahindade liikumise radaril hoida. Lepik usub, et Eestit väga otseselt nende aktsiate käekäik ei puuduta, kuid on mõnes mõttes peegelpildiks investorite meelestatuse kohta nii Baltimaade kui ka Skandinaavia majanduskeskkonna suhtes.

Samas kommenteeris Dagens Industris Taani majanduslehe Börseni toimetaja David Bentow, et USAst alguse saanud likviidsusprobleemid otseselt Skandinaavia pankasid ei mõjuta, aga närvilisust tekitavad küll ja seepärast ka mõjuvad pankade aktsiahindadele. Kuna keegi ei oska öelda, millal ja millega olukord lõpeb, siis ei saa ka kindlalt väita, kuidas läheb pankadel, kirjutas Bentow Dagens Industris.

Rootsi pangad on nagu suurem mudel Eesti omadest. Nii Eesti kui ka Rootsi pangad sõltuvad välisrahast, kuna oma hoiused on juba ammu välja laenatud ja valitseb hoiuste defitsiit, mille katmiseks võetakse laenu rahvusvahelistelt rahaturgudelt ehk lastakse välja valuutas võlakirju, selgus Rootsi keskpanga finantsstabiilsuse raportist.

Handelsbanken on leidnud puuduolevat raha, lastes välja võlakirju Rootsi kroonides ja USA dollarites. Swedbank kasutab samu rahastamisallikaid, lisaks ka eurodes.

Ka Nordea on katnud hoiuste puudujääki, lastes välja võlakirju USA dollarites ja eurodes. SEB on võtnud märkimisväärselt raha eurodes, rahastades sellega laenuandmist Saksamaal ja Balti riikides.

Eesti pangad on suhteliselt kindlalt rahastatud tänu sellele, et rahakraani teises otsas istuvad omanikest Skandinaavia suurpangad. Rootsi pangad nii heas seisus pole, kuna on sõltuvad raha- ja kapitaliturust.

Ma ei tea, kas hiljutises Rootsi pangaaktsiate languse taga on kartus rahastamisriski pärast või on tegu lihtsalt sünkroonis kaasa astumisega teiste pangaaktsiate langusega maailmas.

Igatahes tasuks natuke karta, sest rahvusvahelisel rahaturul on jätkuvalt rasked ajad - pangad umbusaldavad teineteist seetõttu, et keegi ei tea täpselt, milliste pankade käes on riskantseid rämpslaene.

Pangad (väheste eranditega) pole ise kiirustanud oma seotusest raporteerimisega, mis oleks üheks võtmeks probleemi lahendamisel.

Teise probleemistiku taga on olnud riskifondid, kes olid sunnitud panuseid vähendama ja nn carry trade'ide - laenu võetakse madala intressiga valuutas (nt jeenis) ja hoiustatakse see kõrgema intressiga valuutas (Rootsi krooni) ehk ostetakse kõrge tootlusega valuutas võlakirju - kokkukuivamine.

Praeguseks on osa selliseid tehinguid suletud, soodne raha ja nõudlus Rootsi kroonides võlakirjade järele on vähenenud.

Kui probleemid rahaturul kestavad pikemat aega, on oht, et sealt võetavast rahast sõltuvad Rootsi pangad võivad kogeda probleeme samas mahus finantseerimise leidmisel.

Autor: 1706-aripaev