Vähirakke on võimalik tuvastada, tähistades
nad elus looma sees molekulaarse värvimärgisega, teatasid Stanfordi ülikooli
arstiteaduskonna teadlased.
Nende eesmärgiks on töötada välja vahend vähi ja teiste haiguste lihtsaks diagnoosimiseks ja sealt edasi ka raviks.
Meetodi põhivahendiks on molekul, mis seostub aktiivsete proteaasidega – valke lagundavate ensüümidega – mida kiiresti kasvavates vähirakkudes on eriti rohkelt. Kõnealune molekul ise on silmale nähtamatu, kuid kannab endaga kaasas fluorestseeruvat märgist, mis hakkab helendama, kui molekul proteaasiga seondub.
Märgis eraldab lähis-infrapunavalgust, mis läbib naha ja on spetsiaalse kaameraga nähtav. Hiirte peal tehtud katsetest annavad teadlased ülevaate ajakirja Nature Chemical Biology internetiversioonis, kirjutas Physorg.
"Praegu kasutatakse kasvajate, näiteks rinnavähi, avastamiseks röntgenkiiri, mis tegelikult ju suurendavad vähi tekke riski. Usume, et suudame luua ohutuma vähiavastamise meetodi," ütles artikli esimene autor Galia Blum. See olevat kõigest algus.
"Meie katsete järgmiseks faasiks on luua operatsioonide ajal kasutatavad märgised," lisas artikli kaasautor Matthew Bogyo. "Oleks ju mugav opereerida, kui vähirakud oleksid keharakkudest erinevat värvi."
Loodud molekuli põhiline eelis on tema väiksus. See lipsab kergesti läbi rakku ümbritseva membraani ja siseneb nii ka elavatesse rakkudesse. Molekul liigub läbi organismi väga kiiresti, mis teeb mõeldavaks selle kasutamise operatsiooni käigus.
"Erinevalt teistest ensüümidega seostuvatest molekulidest on see väga spetsiifiline, ei tule sihtmärgi küljest liiga kergesti lahti ning teeb seda kõike imekiiresti – isegi alla 30 minuti," selgitas Bogyo.
Peale selle märgistab antud molekul erinevalt enamikust muudest sarnastest markeritest vaid aktiivseid, tegutsevaid ensüüme. "Me ei ütle ainult seda, et vähirakke uuendavad ensüümid on rakus olemas, vaid ka seda, kas nad on aktiivsed või mitte. See on väga oluline, sest mitteaktiivsete ensüümide kuhjumine ei tähenda veel vähki," lisas Blum.
Kuna ka nii mõnegi teise haigusega – näiteks alzheimeri, ateroskleroosi ja osteoporoosiga – kaasneb proteaaside aktiveerumine, saab meetodit kasutada ka nende diagnoosiks ja raviks.
Lisaks meditsiinilistele rakendustele saab meetodit kasutada ka teadustöös, ütlesid uurijad. "Me saame näha, kus täpselt elava looma sees ensüümid aktiivsed on," sõnas Bogyo.
Stanfordi teadlaste lõppeesmärgiks on katsetada meetodit inimeste peal, kuid selleks on vaja luba, mille taotlemiseks peab aga enne läbi viima veel loomkatseid. "Kuna midagi sarnast pole inimeste juures kunagi kasutatud, võib loa saamine osutuda üsna vaevaliseks ning eelnevalt peab põhjalikult andmeid koguma," ütles Bogyo.
Seotud lood
Põhja-Eesti regionaalhaiglas keemiaravil
käivad vähihaiged peavad sageli arvestama, et neil tuleb ravikabineti ukse taga
oodata isegi kuni pool päeva. Tartu ülikooli kliinikumis on olukord vaid
mõnevõrra parem.
Lihtne vereproov, mis avastab varases
staadiumis kopsuvähi enne levimist, aitaks õigeaegselt arste informeerides
päästa elusid.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.