Skisofreeniaga seostatud geenid ilmutavad
evolutsiooni soosingut.
Sellisele järeldusele, et need muutused on pärast tekkimist populatsioonis ka edukalt püsima jäänud, on inimese ja primaatide geneetilist informatsiooni uurides jõudnud Kanada teadlased eesotsas Bernard Crespi'ga. Samas puudub selgus, mis võiks selliste geenivariatsioonide püsimajäämise seisukohast eeliseks olla, kirjutas Nature vahendusel Eesti Geenikeskus.
Kokku uurisid teadlased skisofreeniaga seostatud 76 geeni järjestust ning võrdlesid inimese DNA-d šimpanside, makaakide, hiirte, rottide, lehmade ja koerte DNA-ga. Uuritud geenidest ilmnes 28-l loodusliku valiku poolt soosimise tunnuseid, sealhulgas väiksem varieeruvus ja eri vanemate geenimaterjali väiksem segunemine. See viitab võimalusele, et miskipärast võivad need geenid anda oma kandjale pikemaajalise evolutsioonilise eelise.
Küsimusele miks aitaks ilmselt leida vastust ajalugu, mis näitab, et mõned päritavad haigused võivad olla haigetele teistpidi ka "kasulikud". Nii kaitseb tsüstilist fibroosi põhjustav mutatsioon koolera eest, sirprakulise aneemia põdejad on aga immuunsed malaariale. Et aga skisofreenia geneetilisest taustast ei ole veel piisavalt palju teada, ei pruugi selle seose leidmine olla lihtne ülesanne.
Seotud lood
Inimese evolutsioon käib aina kiiremas
tempos, leidsid geneetikud. Erinevatel kontinentidel elavate inimeste erinevused
suurenevad üha.
Teadlased leidsid geeni, mis suurendab
tõenäosust sündida vasakukäelisena.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.