Eestis jõudsalt kanda kinnitav
digitelevisioon ehk DTV levib nii kaabli kui ka õhu kaudu.
Eestis on planeeritud analoogtelesaatjate väljalülitamine 2012. aasta veebruaris, Soomes mindi digi-TV-le täielikult üle septembri alguses, kirjutas
Tehnotrend.
Tarbija jaoks tähendab digi-TV võimaluste avardumist, sest seniste sageduste puhul on tegemist piiratud ressursiga. Kui analoogsaatjad võimaldavad edastada ühel kanalil ühte programmi, siis digitaalsaatjad kuni kümmet programmi.
Eestis edastavad DTV teenuse pakkujatest Starman ja STV pilti kaabli kaudu, Viasat satelliidi vahendusel ja Elion DSL-võrgukaabliga. Starman edastab pilti ka raadiolainete teel. Igal neist on omad aspektid, mille alusel ühte teisele eelistada, näiteks lähtudes asukohast.
DTV on uus meetod televisioonisignaalide edastamiseks. Kogu info, mis moodustab TV-programmi, on kodeeritud nullide ja ühtede jadasse nagu arvutiski. See annab parema tehnilise kvaliteedi. Digisignaali teleris nähtavaks muutmiseks on vaja digiboksi ehk inglise keeles set-up-box'i (STB).
DTVs on tavalise tekstitelevisiooni asemel nädalane elektroonilise saatekava esitus, millel on saadete alguskellaaegadele lisaks ka nende lühitutvustused. Selle kõrval saab DTV puhul ka valida audiokanalit ehk programmi keelt - näiteks kas soovitakse originaalkeelt või siis dubleeritud. Samuti on võimalik valida subtiitrite keelt, mitte küll kõigi programmide puhul.
Seotud lood
Kolme aasta pärast on Eestis 25 üleriigilist
digitelevisiooni kanalit, ennustas tänasel IT-konverentsil ETV juht Ainar
Ruussaar.
Euroopa Liidu üleminekul digitaalsele
televisioonile vabaneb suur hulk raadiospektrit, mida nimetatakse digitaalseks
dividendiks ja mille edasist kasutamist tahab europarlament suunata.
Digitaaltelevisioon on kodus olemas 13%
Eesti elanikest selgub ETV ja ER uuringukeskuse tellitud elanikkonna tele- ja
raadioküsitlusest, teatas ETV.
Alates tänasest toob Viasat turule seadme
ViasatSLING, millega saab oma kodust digi-TVd vaadata interneti vahendusel igal
pool maailmas.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.