Üks toru, kaks halba valikut

Ükskõik, mida valitsus ses küsimuses otsustab, on asi halb nagu vene muinasjutus: lähed paremale, võetakse vangi, lähed vasakule, kaotad vabaduse.

Eestis levinud tava kohaselt pole siinsetel võimupoliitikutel uuringute lubamise või loa andmata jätmise kohta üksmeelt. Sestap pole selles loos, vältimaks poliitikute poriloopimist üksteise pihta, neid tsiteeritud.

Nagu ikka oluliste küsimustega, läheb valitsusel otsustamisega kiireks - Nord Stream ootab vastust juba selle kuu lõpus. Tegelikult on küll riigiisadel olnud vahepeal mitu kuud aega teemaga tegeleda, kuid aktiivset diskussiooni ega argumenteeritud seisukohti pole esitatud. Teadagi, suvi, puhkuste aeg...

Otsustada pole aga kerge, sest öeldes "jah", hoiame küll ära muinasjutu kolmepäise lohena toimetava Vladimir Putini-Gerhard Schröderi-Nord Streami pahameele, kuid anname neile õiguse olla igavesest ajast igavesti oma gaasitoruga kutsutud külaline Läänemeres. Ja ega siis lohe üksi tule. Gorõnitši saatjaskonnana seab ennast lõriseva valvekoerana meie vetes koduselt sisse Gazpromi sõjalaevastik, valmis igal hetkel kutsujatele külalislahkuse reegleid meelde tuletama.

Öeldes "ei", riskib Eesti valla päästa Putini-Schröderi pahameele ning viimane saadab oma käskjalgade kaudu teistele Euroopa riikidele sõnumi - väike Eesti ajab jälle Venega oma väiklast jonni!

See annab Euroopale võimaluse kurjalt kulmu kortsutada ja noore väikevenna poole etteheitvalt näppu viibutada - põhjendamatu russofoobia! Euroopa arvamus on Eestile aga oluline, sest väikeriigina me vajame paratamatult tema toetust ja abi, et jalul püsida. Samas - Poola keeldus lohele külalislahkust osutamast ja elab rõõmsalt edasi.

Nord Steam vaatab aga Eesti kimbatust käsi hõõrudes pealt - valitagu milline tee tahes, tema saab oma tahtmise nii või teisiti kätte, sest põhjanaabrid soomlased on juba öelnud, et kui eestlased lohet külla ei kutsu, teevad seda nemad. Tõsi - erinevalt Eestist on neil ka oma kasu mängus ja nad loodavad ennast Nord Streami torujuhtme külge haakida.

Ohtlikud mängud merepiiriga

Ekspertide hinnangul peitub välisministeeriumi plaanis pärast merepõhja uuringute lubamist algatada Eesti merepiiri muutmine oht iseennast üle kavaldada ning end juriidiliselt auti mängida.

Transiidiekspert Raivo Vare sõnul on valitsuse plaan Eesti territoriaalmere ala suurendada üks habemega lugu, mis võimaldaks Eestil küll iga liigutuse eest, mis tema vetes tehakse, raha küsida, iseasi on aga see, kas ja kuidas seda plaani teostada õnnestub.

Eesti Mereakadeemia teadusprorektor Heiki Lindpere viitas õiguslikule klauslile, et kui see seadus näiteks täna vastu võtta, ei saa see jõustuda enne aasta möödumist pärast Soome informeerimist diplomaatiliste kanalite kaudu, milles Lennart Meri nootide vahetamise teel Soomega kokku leppis.

"Kas soomlased tahavad ärritada idanaabrit ja millised on võimalused seda aktsepti saada üldises keerulises rahvusvahelises õhkkonnas - mul on kahtlusi," jäi Vare skeptiliseks.

"Teoreetiliselt, kui Nord Stream jõuab enne seda tärminit saada Eestilt nõusoleku gaasitrassi paigaldamise skeemi ja suuna kohta, siis ei ole sel seaduse muudatusel tagasiulatuvat jõudu ega võimalda juba antud nõusolekut tühistada," lisas Lindpere. Asja muudab keeruliseks ka tsiviliseeritud riikides kehtiv õiguspärase ootuse printsiip, mille järgi kõnealusel juhul Nord Stream lähtub oma tegevuses Eestis praegu kehtivast õiguskorrast.

"Selles valguses on olemas isegi kahjunõude võimalus Eesti vastu, kui rikutakse õiguspärase ootuse printsiipe," nentis Vare.

Selleks, et merepiiri muutmiseni üldse jõuda, tuleks kõigepealt ületada üks siseriiklik kari - piiride muutmiseks peab riigikogus olema 2/3 koosseisuline häälteenamus.

"See on rohkem, kui koalitsioon suudab välja panna," märkis Lindpere.

See projekt ei anna meile mitte mingit kasu

Hardo Aasmäe, analüütik

Eesti peaks ütlema "ei" kahel põhjusel:

Tegemist on ärilise avantüüriga, millega kaasaminek ei tõsta tõsiste inimeste mainet. Selles veendumiseks tuleb meelde tuletada, et selle äri on kokku pannud "troika" Warnig, Putin ja Schröder. Nende tausta tundmine annab sellele küsimusele üsna ühemõttelise vastuse.

Kogu see projekt ei sisalda Eestile mingisugust kasu. Gaasitoru toob kaasa pigem juurde siginevaid probleeme. Tagatipuks peab see kära gaasitoru ümber varjama Venemaa karistamatut ja keskkonnaohtlikku naftatransiiti Läänemerel. Läänemere kaitsmise kohustustega Venemaa ühinenud ei ole, naftat veetakse ühepõhjaliste tankeritega. Soome lahe äärest tuleb ära kolida, kui näiteks 100 000tonnine tanker puruneks. Kui Eesti ütleb uuringutele "ei", siis ei järgne sellele midagi tõsiseltvõetavat. Venemaa poolt muidugi irisemist tuleb, kuid see on meile juba harjumuspärane sügismeloodia. Üheks sügishääleks on ikka tormine meri ja tuuline ilm.

Kui Eesti ütleb "jah", tuleb kohe ka merepiir Soome lahes keskjooneni nihutada. Territoriaalmeres saaksime me gaasitransiidi eest umbes 250 mln dollarit aastas, mis muidu jääks gaasimonopolile. Eestis pole ühtegi valitsust, kes julgeks Eesti rahva sellest rahast ilma jätta ja Gazpromile ära kinkida.

Lobby juba mõjub poliitikutele

Tiit Made, poliitikaanalüütik

Kui Soome ütles Nord Streamile ära ja saatis nad eestlaste kallale, sai Nord Stream aru, et Soomega pole mõtet vägikaigast vedada, aga Eestiga saaks asju ajada küll.

Kui alguses olid meie poliitikud raudselt gaasijuhtme vastu, siis nüüd on nendega kõva lobitööd tehtud ja neile survet avaldatud. Ka on ennast üles rivistanud ärimehed eesotsas Tiit Vähiga. Ja nii ongi hakanud meie poliitikud painduma.

Kui anname loa, on juba äärmiselt raske, kui mitte võimatu keelduda torujuhtme ehitust lubamast. Algab meeletu surve Eestile Euroopa Liidu ja Saksamaa poolt, rääkimata Venemaast ja soomlastest, kes arvavad, et gaasijuhtmest ka neile kasu tuleb.

See on meie julgeolekule kahjulik, sest kui ühel ilusal päeval öeldakse, et gaasijuhet ähvardab terrorismioht ja me peame hommikust õhtuni teie vetes olema, ei saa me enam midagi vastu kobiseda. "Jah" ütlemine on Eestile igas mõttes kahjulik.

Kui ära öelda, irisetakse meie kallal natukene, mitte midagi erilist pikaajaliselt ei juhtu. See on Eesti asi, meie rahvuslikud huvid ja julgeolek on mängus.

Riiklik julgeolek ja sõltumatus idast on meie trumpäss nii kaua, kui Venemaa on meie vastu ebasõbralik.

MIS ON MIS

Gaasitoru valmib juba kolme aasta pärast

- projekti maksumus on 5 mld eurot- plaanitav võimsus on 55 mld m3 gaasi aastas- gaasijuhtme pikkus on 1200 km- gaasijuhtme esimene toru valmiks 2010. ja teine 2012. aastal

Autor: 1706-aripaev