Belgiat tahad osta?

Tegemist on kurioosse ja pretsedenditu olukorraga - esimest korda II Maailmasõja järel räägitakse ühe Lääne-Euroopa riigi võimalikust lõhkiminekust. Ja mis kõige piinlikum - seda Euroopa Liidu asutajariigis, kus ühtlasi asuvad ELi ja NATO peakorter.

Jutud Belgia pooldumisest võivad muidugi olla ennatlikud. Kuid riigis on vaieldamatult sügav poliitiline kriis. Tõsisemaks kui näiteks 1988. aasta kriis, mil valimiste järel kulus uue valitsuse kokkupanemiseks tervelt 148 päeva, on seekord peaaegu igasuguse edasimineku puudumine juba üle 100 päeva kestnud kõnelustel. Nagu tunnistab ajalehele Financial Times Antwerpeni ülikooli professor Stefaan Walgrave, pole tekkinud kokkuleppe kõige minimaalsematki alget. Endine peaminister Wilfried Martens aga nendib, et seekord ei suhtle vastasleeride poliitikud isegi mitteformaalsel tasemel ning ühiseid eesmärke ei ole.

Mis on siis ajanud flaamide ja valloonide vahele kiilu. Habras ja kunstlik on liit olnud algusest saadik, kui see 1830. a sündis. Kooselu eelised ning segadus ja probleemid, mille lahutus kaasa tooks - küsimused a la mis saab Brüsselist? Kelle kanda jääb 300 miljardi dollari suurune riigivõlg jne - on seni lahutuse eelised üles kaalunud. Tänasel päeval on aga arvamusküsitluste järgi tavatult palju elanikke, kes ühises jätkamises kahtlema on hakanud. Ainult kolmandik usub, et 10 aasta pärast on Belgia veel alles. Läinud aastal tekitas telekanali RTBF must huumor, et Flandria on end iseseisvaks kuulutanud, paraja paanika. Järelikult pidi taoline asjade käik olema usutav ja võimalik.

Enam kui sajandi dikteeris Belgia eluolu prantsuskeelse Valloonia eliit, mille jõukuse tagasid söe ja terasetööstus. Flandria oli mahajäänud põllumajanduspiirkond. Läinud sajandi keskpaigast on aga terase- ja söetööstust järjest hääbunud, samas kui investeeringud on tulvanud eelkõige riigi põhjaossa, Flandriasse, mis on merele lähemal. Seal on selliste Belgia firmade peakontorid nagu maailma suurim õlletootja InBev NV ning välismaiste autotootjate tootmisbaas. Samuti asub piirkonnas Euroopa suuruselt teine sadam - Antwerpen. Täna on Flandrias SKP elaniku kohta 124% ELi keskmisest, Valloonias kõigest 90%.

Siit tõusevadki pinged - rikkad flaamlased nurisevad, et nende maksurahad lähevad vähem jõukate valloonidele sotsiaaltoetusteks. Juunis toimunud valimistel leidsid taolised argumendid laia kõlapinna ning Yves Leterme, kristlik demokraat, kelle valimisloosungiks oli suurem autonoomia, ning kelle sõnul on valloonid liiga laisad või lollid flaami keele äraõppimiseks, võitis Flandrias suurelt. Peaministrit temast siiski ei saanud - koalitsioonikõnelused jooksid ummikusse. Etno-lingvistilisi piire mööda jagunenud parteid pole ühisosa leidnud. Kuulutuse eBaysse pani kohalik kooliõpetaja üles eelkõige selleks, et väljendada oma frustratsiooni ja šokeerida. Enda sõnul selleks, et rõhutada, et Belgia on väärtuslik ja seda tuleb hoida.

Täna on Belgias koalitsioonikõneluste rekord 1988. aastast veel löömata. Tegemist on aga hoiatava pretsedendiga. Miks ei võiks Belgia olla minimudel Euroopa Liidust, kus kasvavad pinged ELi eelarvet rahastavate ning sealt toetusi saavate vaesemate alade vahel. Londoni mõttekoja Chatham House analüütik Robin Shepherd igatahes leiab ajalehes FT avaldatud arvamusartiklis, et ELil on põhjust siit tõsiseid järeldusi teha.