Kodumaise töölähetuse päevaraha määr -
minimaalselt 50 krooni, maksimaalselt 80 krooni - kehtib üsna ammusest ajast ehk
2000. aastast.
Selle raha eest aga kolm korda päevas töölähetusel olles süüa ei saa, kirjutas arileht.ee.
"Rahandusministeeriumil on plaanis selle teema arutelu lähitulevikus avada," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Anniky Lamp.
Muudki hüvitiste määrad kehtivad juba kaua, kuid neid ei ole seni muudetud. Nii kehtib alates 2003. aastast isikliku sõiduauto hüvitise määr, mille muutmise kohta rahandusministeerium valitsusele kevadel küll ettepaneku tegi, kuid mis tagasi lükati.
Seotud lood
Aripaev.ee päevaküsimusele "Kui suur peaks
olema piisav päevaraha lähetuskuludeks?" vastas rahandusminister Ivari Padar
napisõnaliselt, et siseriikliku lähetuse päevaraha summa muutmine on juba
plaanidesse võetud.
Kui Eestis alles plaanitakse arutada
päevarahade tõstmist, siis Lätis kiitis septembri alguses valitus selle juba
heaks.
Kui aprillirahutuste järel tõusis Eesti
inimeste usaldus enamiku olulisemate riiklike institutsioonide, sh riigikogu
vastu rekordtasemele, siis kuluhüvitiste skandaal kukutas parlamendi maine
kolinal alla.
DHL Estonia ASi tegevjuht Evert Kreek
vastas aripaev.ee tänasele päevaküsimusele "Kui suur peaks olema piisav lähetuse
päevaraha?", et ei poolda ühepäevase Eesti-sisese lähetuse päevaraha
suurendamist suurel määral.
Kliimamuutuste tagajärjel kehtestatud rangemad regulatsioonid seavad ettevõtetele uusi ootusi ja kohustusi, suunates neid looma üha jätkusuutlikumaid ärimudeleid. SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko rõhutab, et pangad ei ole seejuures pelgalt finantseerijad, vaid ka olulised partnerid ja nõustajad, aidates ettevõtetel muuta rohepöördega seotud väljakutseid konkurentsieeliseks.