Kui aprillirahutuste järel tõusis Eesti
inimeste usaldus enamiku olulisemate riiklike institutsioonide, sh riigikogu
vastu rekordtasemele, siis kuluhüvitiste skandaal kukutas parlamendi maine
kolinal alla.
Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i korraldatud üle-eestilisest 991 vastajaga küsitlusest selgus, et kui pärast valimisi oli riigikogu usaldus-väärsus 56 protsenti, siis pronksiöö sündmuste järel kasvas see viimase viie aasta kõrgeimale tasemele, 64 protsendini, kuid kukkus pärast kuluhüvitiste skandaali kohe 48 protsendini.
«Nii nagu mitmed analüütikud ennustasid, oli pronksi-ööjärgne erakordselt suur toetus valitsevate poliitikute vastu ajutine kriisiolukorra ilming, mis juunis taandus pronksiöö sündmustele eelnenud tasemele,» rääkis Turu-uuringute AS-i uuringujuht Tõnis Ormisson, kirjutas Eesti Päevaleht.
Kuid elanike usalduse langemine riigikogu vastu juunikuus ei peegelda Ormissoni hinnangul üksnes ajutisest kriisiolukorrast tingitud kõrghetke taandumist, vaid selle tagant paistab ka elanike negatiivne hinnang parlamendi käitumisele seoses uue kuluhüvitiste korra kehtestamisega ning kasiinode päästmisega suitsukeelust.
Seotud lood
Kodumaise töölähetuse päevaraha määr -
minimaalselt 50 krooni, maksimaalselt 80 krooni - kehtib üsna ammusest ajast ehk
2000. aastast.
Riigikogu kantselei ei soovi maksta
endisele ministrile Jaan Leetsarele 20 000kroonist parlamendipensioni ja otsib
õigust riigikohtust.
Kui riigikogu liikmete kuluhüvitiste
maksmise korda muutev seadus vastu võetakse, annab see riigikogulastele
suurenenud sissetuleku tõttu muu hulgas võimaluse oma erakonnale suuremaid
annetusi teha.
Ettevõtted peavad hakkama rahalist hüvitist
maksma maaomanikele, kelle kinnistut läbivad elektriliinid, sidekaablid või muud
avalikes huvides olevad tehnorajatised.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.