Kui aprillirahutuste järel tõusis Eesti
inimeste usaldus enamiku olulisemate riiklike institutsioonide, sh riigikogu
vastu rekordtasemele, siis kuluhüvitiste skandaal kukutas parlamendi maine
kolinal alla.
Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i korraldatud üle-eestilisest 991 vastajaga küsitlusest selgus, et kui pärast valimisi oli riigikogu usaldus-väärsus 56 protsenti, siis pronksiöö sündmuste järel kasvas see viimase viie aasta kõrgeimale tasemele, 64 protsendini, kuid kukkus pärast kuluhüvitiste skandaali kohe 48 protsendini.
«Nii nagu mitmed analüütikud ennustasid, oli pronksi-ööjärgne erakordselt suur toetus valitsevate poliitikute vastu ajutine kriisiolukorra ilming, mis juunis taandus pronksiöö sündmustele eelnenud tasemele,» rääkis Turu-uuringute AS-i uuringujuht Tõnis Ormisson, kirjutas Eesti Päevaleht.
Kuid elanike usalduse langemine riigikogu vastu juunikuus ei peegelda Ormissoni hinnangul üksnes ajutisest kriisiolukorrast tingitud kõrghetke taandumist, vaid selle tagant paistab ka elanike negatiivne hinnang parlamendi käitumisele seoses uue kuluhüvitiste korra kehtestamisega ning kasiinode päästmisega suitsukeelust.