Vähenenud gravitatsioon suurendab
salmonella nakatamisvõimet - kosmoses käinud bakterid on pärast reisi oluliselt
surmavamad.
Sellele järeldusele jõudis rahvusvaheline teadlaste konsortsium, uurides eelmisel aastal kosmosesüstikuga Atlantis kosmoses käinud baktereid Salmonella typhimurium. Kosmosereis muutis bakterid kolm korda mürgisemaks - 50 protsendi hiirtepopulatsiooni tapmiseks kulus kolm korda vähem baktereid võrreldes Maal kasvanud kontrollgrupist pärit haigustekitajatega. Ainsaks erinevuseks muidu identsete kasvutingimuste seas oligi gravitatsioon, kirjutas Nature vahendusel Eesti geenikeskus.
Hilisem geneetiline analüüs tuvastas kosmoses käinud ja Maal kasvanud bakterite vahel erinevusi 167 geeni aktiivsuses ja 73 valgu koguses, mis võib olla põhjustatud vähenenud gravitatsioonist tingitud aeglustunud vedelikuringlusest bakteri sees. Konkreetselt bakterite virulentsuse suurenemise võib teadlaste arvates panna spetsiifilise regulaatorvalgu Hfq aktiivsuse muutuse arvele.
Kas ja kuidas muudavad uurimistulemused tulevasi kosmoselendusid, on veel ebaselge. Kosmoseturismi edasi arenedes suureneb igal juhul ka koos inimesega kosmosesse rändavate bakterite arvukus ning keegi ei tea hetkel, kuidas nad neis tingimustes võivad käituda.
Seotud lood
Nobeli 1979. aasta füüsikaauhinna laureaat
Steven Weinberg kritiseeris teravalt NASA mehitatud kosmoseprogramme. Kahtluse
alla seadis ta ka rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) vajalikkuse.
Foster and Partners kergitab saladuseloori
maailma esimeselt turistidele mõeldud kosmodroomi projektilt, millest peaks
saama sadam Richard Bransoni kosmoselennufirmale Virgin Galactic.
Aastal 2037 on inimene jõudnud Marsile,
lubas USA rahvusliku kosmoseagentuuri juht Michael Griffin täna.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.